Print Sermon

Lub homphiaj ntawm peb qhov Website no yog sau thiab cov yees ua duab rau txhua tug xibhwb thiab cov tshaj tawm nyob txawv tebchaws thoob plaws ntiajteb, tshwj xeeb rau cov tebchaws txom nyem uas tsis muaj tsev kawm Vajluskub.

Cov lus qhuab qhia no sau tawm los qhia thiab kaw ua duab qhia muaj txog li ntawm 1,500,000 lub khooputawj thiab muaj ntau tshaj 221 lub tebchaws rau ib xyoo twg, nej mus saib tau rau ntawm www.sermonsfortheworld.com. Saum puas tug neeg mloog thiab saib nyob rau YouTube. Tom qab ntawd cov neeg no kuj los saib peb qhov Website, YouTube coj neeg los rau peb qhov website, cov lus qhuab qhia no muaj txog li ntawd 46 hom lus thiab muaj neeg los nyeem txog li ntawd 120,000 lub khoopetawj nyob rau sau vam tug neeg los nyeem txhua hli. Cov lus qhuab qhia uas uas lus sau tsis txwv coj mus siv. Thov qheb ntawm no saib nej yuav pab nyiaj rau peb tshaj tawm Vajtswv Txoj Moo Zoo kom mus thoob plaws ntiajteb tau licas.

Txhua zaug nej sau ntawv rau Dr. Hymers, cov ntsoov qhia tias koj nyob lub tebchaw twg los sis nws teb tsis tau koj, Dr. Hymers li email yog rlhymersjr@sbcglobal.net.




TUG NEEG UAS HNOV QAB UA TSAUG-
COV LUS QHUA QHIA TXOG KEV UA TSAUG

(Qhuab qhia # 65 nyob rau Chivkeeb)
THE MAN WHO FORGOT TO BE THANKFUL –
A THANKSGIVING SERMON
(SERMON #65 ON THE BOOK OF GENESIS)
(Hmong)

Tug qhia Dr. R.L. Hymers, Jr.
by Dr. R. L. Hymers, Jr.

Qhia yav sawv ntxov nyob rau pawg ntseeg Bavtiv, hauv lub nroog
Los Angeles, hnub tim 18, kaum-ib hli ntuj xyoo 2012
A sermon preached at the Baptist Tabernacle of Los Angeles
Lord’s Day Morning, November 18, 2012

“Tiamsis tus ce cawv nco tsis txog tej lus uas yauxej hais,
ces nws txawm cia li tsis nco qab txog yauxej li lawv”
(Chivkeeb 40:23).


Vajntxwv Falaus thawj tug tub txib ua rau nws chim. Thiab li raug coj musk aw rau tsev loj cuj, tib qhov chaw ua Yauxej raug kau rau hauv. Lub sijhawm no, Yauxej tseem ua neeg Henplais, thiab rau liam hais tias yog tug ua txhaum kev cai. Tiamsis vim yog uas Vajtswv nrog nraim nws, tug thawj uas saib xyuas lub nkuaj tau cob txhua yam haujlwm rau Yauxej ua tug saib xyuas. Thawj mog ua tug thawj tub txib no tuaj raug kaw nyob tsev loj cuj pw thiab ua npausuav. Nws tau nug Yauxej thais tias qhov npausuav ntawd txhais tau licas. Yexej hais rau nws tias Vajtswv yuav pab kom Yauxej txhai qhov kev npausuav no. Yauxej thiaj li ntxhai qhov kev npausuav ntawd, thiab hais rau nws tias, Vajntxwv falau yuav tso nws rov mus ua haujlwm rau nws. Tug thawj tug txib no cog lus rau Yauxej tias nws yuav mus qhia rau Falaus haistias Yauxej tsis muaj kev txhaum dabtsi. Peb hnub tomqab Yauxej cov lus tau tshwmsim tseeb, tug thawj tub txib ntaws txawm raug tso tawm raws li Falaus tau pom zoo.

Tamsim no Yauxej cia siab hais tias nws muaj ib tug phooj nyob rau tom Falaus lub roob hais plaub, pab qhia tias nws yog tug dawb huv. Tiamsis sijhawm dhau ib hnub zujzu mus rau sau xyoo tsis hnov ib tsab xo ntawm tug thawj tub txib ntawd. Tej zaum nws yuav tsis hnov qab Yauxej thiab, tiamsis nws ntsaib Falaus yog muab qhov no coj los hais, yuav ua rau nws yuav mag ntev rov mus nyob rau hauv tsev lojcuj. Los yog muaj lwm yam thiab. Puas muaj tej yam ua rau nws hnov qab Yauxej. Yog Yauxej ua tej yam tsis zoo rau nws, yeej tsis muaj hnub ua nws yuav hnov qab kiag li. Tiamsis vim yog qhov Yauxej ua qhov zoo pab nws, thiaj li ua rau nws hnov qab Yauxej lawm. “Tiamsis tus ce cawv nco tsis txog tej lus uas Yauxej hais, ces nws txawm cia li tsis nco qab txog yauxej li lawv” (Chivkeeb 40:23).

Yog ib yam ua qhia txog tug neeg ua tsis nco txog lwm tug li ntshav ntuj! Yog qhov ua qhia txog neeg ntiajteb ua tsis puab txog kev ua lwm tug tsaug. Tug thawj tub txib no yog ib tug neeg uas hnov qab lo lus ua tsaug. Yog ib tug yam ntxw ua phem zuj zu nyob rau niaj hnub nim no. Xibhwb Povlauj hais tias,

“Koj yuav tsum nco ntsoov hais tias thaum lub sijhawm uas ntiajteb yuav kawg yuav muaj kev ntxhov siab heev. Rau qhov tej neeg nyias yuav xav txog nyias xwb, lawv yuav xav tsis txog lwm tus li. Lawv yuav ntshaw nyiaj, yuav khavtheeb, yuav muab hlob, yuav tsis mloog niam txiv lus, yuav tsis ris luag txiag ntsig, thiab yuav saib tsis taus vajtswv txoj kevcai” (2 Timautes 3:1-2).

“Kev tsis mloog niam mloog txiv lus, kev tsis paub ua tsaug, kev tsis nyiam zoo.” Yog qhov ua qhia txog cov neeg ua nyob rau “tiam ua ntiajteb yuav kawg”!

Tug thawj tub txib ntawd tug yamntxwv yog qhia txog neeg nyob rau niaj hnub nim no, “Tiamsis tus ce cawv nco tsis txog tej lus uas yauxej hais, ces nws txawm cia li tsis nco qab txog Yauxej li lawv” (Chivkeeb 40:23). Neeg tiam no yog, “tsis paub txog kev ua tsaug” thiab tsis nyiam “qhov kev ua zoo.” Muab peb lub ntsiab lus loj loj uas cov tub hluas ntxhais luag tamsim no tsis kam ua lawv tsaug.

I. Ib, Muaj ntau tug neeg tsis ua lawv niam thiab txiv tsaug.

Vajtswv Txojlus hais tias, “Yuav tsum hwm niam hwm txiv.” Hais ob zaug nyob rau Vajluskub qub (Chivkeeb 20:12; Kevcai 5:16) and rau zaug nyob rau Vajluskub Tshiab (Mathais 15:4; 19:19; Malakaus 7:10; 10:19; Lukas 18:20; Efexus 6:2). Lo lus sam hwm ntawm no tsis muaj dabtsi dabtsi nyob rau hauv. Nws tsis tau hais tias, “Yuav tsum hwm niam thiab hwm txiv yog lawv ua zoo rau koj.” Tsis yog lintawd, nws hais yoojyim li no tias cia li hwm lawv. Thaum koj poj tug menyuam movliab quaj nws niam puas nws rau ntawm niam xub ntiag, qhov ntawd puas ua rau koj nco txog qhov koj niam ua rau koj thiab? Koj puas tau xav tias koj niam yeej ua rau koj thiab, nws so zis so quav rau koj, nws saib xyuas koj, nrhiav ris tsho koj hnav, nrhiav zaub mov rau koj noj, thov Vajtsw rau koj, koj mus lwm qhov nws nyob tos koj txog thaum los txog tsev, txhawj thiab xav txog koj zoo li yog lub povhaum rau nws, puas yog lintawd?

Kuv ua Vajtswv tsaug uas kuv niam qhia kom kuv hais lus puas thaum kuv tseem muaj rau xyoo. Kuv ua Vajtswv tsaug thaum kuv muaj mob kuv niam nyeem ntawv rau kuv mloog, vim yog tsis muaj lwm yam saib. Kuv tseem nco txog qhov nws cev nws txhais tes los plwv kuv taubhau, thiab nws tig los hniav kuv lub plhu, tom qab uas nws yuav ncaim kuv mus. Kuv ua Vajtswv rau kuv niam tug uas zoo txhua lub sijhawm. Koj ne? Thaum twg yog zaum kawg uas koj hais rau koj niam tias kuv niam koj puas paub tias kuv hlub koj npaum licas?

Thaddeus Stevens yog ib tug ua neeg Amelikas uas muaj koob npe rau lub sijhawm kev ua tsov rog nyob rau lub tebchaw no. Nws tuag ib sab ceg. Nws niam ua haujlwm nruab hnub hmo ntuj kom nws tau mus kawm ntawv. Thaum nws kawm tias mus ua ib tug tub tuav kevcai, nws muaj kub rau nws niam txhua zaug cov mus tso rau tom pawg ntseeg Bavtiv lub tuam tsev pehawm Vajtswv uas nws ua tswvcuab, niaj hnub nim no, txhua lub caij nploontoo hlav thiab ntuj qhua, muaj paj tawg zoo nkauj nyob rau tom nws niam lub ntxa. Qhov qhia tau tias Thaddeus Stevens tau siv nyiaj txiag ntau kawg los cog paj rau kom nws niam lub ntxa muaj paj tawg tau zoo nkauj.

Nyob rau tebchaw Scothland, muaj ib tug xibhwb qhia Vajtswv Txojlus uas yog Dr. David Livingstone thiab nws cov kwv thiab cov muam, tau los txaug ib daim txiag lav zeb tso rau ntawm lawv niam thiab lawv txiv lub ntxa. Cov lus ntawd sau li no,

Qhiav txog qhov chaw so ntawm
   Neil Livingstone
Thiab nws tug poj niam uas yog Agnes Hunter,
Thiab qhia txog kev ua Vajtswv tsaug ntawd
   Ob tug cov meyuam
Niam thiab txiv ua plua thiab [hlub] Vajtswv.

Shakespear tau hais tob kawg nkaus txog kev quaj ntsuag ntawm Vajntxwv Lear, uas yog lub sijhawm thaum tug Vajntxwv no nws txiv tau quaj hais tias, “muaj taug tshaj kauv hniav naj cev yog muaj tug menyuam uas tsis paub ua niam ua txiv tsaum.” Kuv tsis paub ua lwm tug tsaug yog ib yam ua phem tshaj plaws, thiab qia neeg tshaj plaws uas nyob rau cov menyuam. Shakespeare hais tias,

Rov taw tuam ntuj, lub siab phem,
   Phem tshaj, yog qhov menyuam tsis ua niam txiv tsaug,
Phem tshaj tug dab nyob rau hiav txwv!

Thaum twg yog zaum kawg ua koj hais rau niam tias kuv hlub koj? Thaum twg yog zaum kawg ua koj hais rau koj txiv tias ua tsaug qhov koj tu kuv loj hlob? Cov menyuam ua tsis paub ua niam thiab txiv tsaug yog ib yam phem tshjplaws. “Tiamsis tus ce cawv nco tsis txog tej lus uas yauxej hais, ces nws txawm cia li tsis nco qab txog Yauxej li lawv.”

II. Ob, ntau tug neeg tsis ua nws tej phoojywg thiab tug neeg ua hlub nws tsaug.

Tswv Yexus tau kho kaum tug mob ruas thiab xa lawv mus rau cov povthawj ua tim khawv qhia tias lawv zoo lawm. Tiamsis tsuas yogi b leeg xwb thiaj tig rov los ua Tswv Yexus tssaug. Peb tug Cawmseej hais tias, Yexus hias tias, kaum leej twb zoo huv tibsi lawm; cuaj leeg dua twg tas lawm? Vim li cas tsuas muaj tib leeg uas yog lwm haivneeg los ua vajtswv tsaug xwb. (Lukas 17:17-18).

Kuv cim ntsoov tau tej lub sijhawm thau yug raug mob, muaj pes tsawg leej ua nco ntsoov tug neeg ua pab yus rau tej lub sijhawm zoo li no. lub sijhawm thaum koj tseem ua menyuam lawv pab koj hla dhau tej teebmeem kev nyuaj siab, kuv zoo siab rau txhua tug neeg ua txhawb thiab pab kuv. Tig kis no sawv ntxov kuv ua Vajtswv tsaug rau cov neeg ua tau ua li no rau kuv. Kuv nco ntxog Dr. Henry M. McGowan thiab nws poj niam, yog thawj ob tug neeg ua coj kuv mus rau pawg ntseeg, thiab cia kuv mus rau tom ob tug tsev txhua txhua hmo, thaum kuv tseem yog tub hluas thiab tsis muaj vajtse nyob. Kuv nco txog Ray Phillips, yog thawj tug ua qhia kom kuv paub hais lus rau thaum muaj neeg coob coob. Kuv nco txog Murphy and Lorna Lum nkawd, ua rau kuv paub tau tias pawg ntseeg Suav tau tos txais kuv zoo kawg nkaus. Kuv nco txog phauj hu ua Gwen Devlin, thaum cov neeg nyob rau tom qhov chaw ua haujlwm mus tseg tag lawm nws hais lus txhawb zog rau kuv kom kav tsij rov mus kawm ntawv, txawm kuv xav tias yog kuv puas yuav kawm tau. Kuv nco txog tug txiv neej hu ua Gene Wilkerson, yog kuv ib tug phoojywg zoo tau tsib-cuag xyoo. Nws txhawb tau kuv lub zog, thaum kuv tsis muaj chaw nyob thiab tsis paub mus qhov twg, kuv mus pw tom nws lub tsev. Tej no tej zaum yuav yog ib yam ua tsis zoo rau cov neeg ua muaj vaj muaj tsev nyob. Tiamsis tug neeg txomnyem li kuv no, yog ib qhov zoo kawg nkaus ua Wilkerson qhev nws lub tsev rua kuv mus so. Kuv nco txog Dr. Timothy Lin. Lub sijham ntawm kuv muaj kev nyuaj siab kawg nkaus, tiam sis yog tsis muaj nws tshe kuv twb tsis muaj hnub no. kuv hlub nws tag kuv lub siab, vim yog qhia ntau yam rau kuv, txog kev ua Vajtswv tes dej num. Kuv ntseem nco txog kuv poj niam, nws nyob nrog nraim kuv, hnub hlub kuv, pab kuv, thiab tu kuv. Kuv ntxog Dr. Cagan nws yog ib tug phoojywg zoo rau kuv heev. Kuv nco txog txhuab hnub tim “39” ua txhua tug tau muaj lawv tej nyiaj tuaj fij kom muaj nyiaj los siv khiav Vajtswv tes dej num thiab lub tuam tsev nyob khov kho. Tej no, thiab lwm yam huv si, yog cov neeg ua kuv nco ntsoov lawv nyob rau hauv kuv qhov kev thov Vajtswv. Koj puas taug muaj lwm tug cov npe los tso uake zoo li thiab? Kuv puas tau hais rau cov neeg no tias koj ua lawv tsaug?

Ib tug menyuam txog nyem li kuv, tsawg tug thiaj los hais cov lus zoo thiab txhawb kuv zog, kuv zoo siab ua qhov kuv paub lo ua cov no tsaug, thiab nco txog lawv, nyob rau hauv kuv lub neej. Yog ib qhov ua kuv yeej txaus siab ua lintawd. Ua rau kom kuv zoo siab thaum kuv tau los ua lawv tsaug. Thiab cov ntxog txhua tug! Kuv los xav koj nej ua li ntawd thiab!! Ua tsaug rau tej phoojywg zoo, saib xyuas koj, vim lawv muaj nqi tam li kub!

Brutus tsis tau siv riam siv ntaj, tiamsis yog nws lub siab phem, ua tau tua Caesar. Zoo li Shakespeare hais tias,

Thaum Caesar pom nws xuav ntaj hnov,
Kev ntxeev siab, phem tshaj txhais tes uas ua phem
Thaum nws lub zog tag, hluav taws yuav hlawv nws lub siab;
Thiab, lub tsho uas npog nws qhov muag
Txawm yog hauv Pompey kotaw los tseem raug npog,
Yog nco ntshav uas ntws los rau Caesar txhais kotaw.
   – Julius Caesar, III, 2.

I have always been astonished and deeply saddened by those who “took” from people in our church – and then went away without saying a word of thanks. I am thinking of a leader in our church who was put through school, as was his wife, but walked away without a word of thanks, and split the church. I am thinking of a young man who was greatly helped by my mother, but walked away one night, and stole my mother’s wedding present, a set of silver knives and forks, and made her cry, because she thought of him as a second son. God help you never to be such a craven ingrate as that! I wonder how such people can consider themselves members of the human race! Despicable! Of such people the Apostle Paul said, Kuv tu siab thiab xav tsis thob txog cov neeg uas “tsawv” khoom hauv pawg ntseeg – nqa mus yam tsis hais ib los lu ua tsaug. Kuv tseem xav txog cov thawj coj hauv peb pawg ntseeg, yog cov uas muaj kev kawm ntawv, zoo li lawv cov poj niam thiab, cia li khiav tawm pawg ntseeg yam tsis hais ib lo lus ua tsaug, tsis tag li tseem ua kom pawg ntseeg tawg ua pab ua pawg. Kuv nco txog ib tug tub hluas ua kuv niam pab nws heev, muaj ib hmob nws nyhia kuv niam poj khoomplig ua lawv muab rau nws hnub uas nws ua tshoob, qhov no ua rau kuv niam quaj, vim kuv saib nws zoo li yog kuv niam ib tug tub thiab. Thov Vatswv pab rau koj txhob ua zoo cov neeg no! kuv xav tsis thoob tias cov neeg no, lawv suav tau licas tias lawv yogi b tug neeg nyob rau ntiajteb! Yog ib yam phem! Xibhwb Povlauj tau hais tias,

“Txawm yog lawv twb paub vaj tswv lawm los lawv tseem tsis hwm vajtswv lossis tsis ua nes tsaug, lawv xav txog tej zaj uas tsis muaj qabhau, vim lawv lub siab ruam thiab tsaus ntuj nti. Lawv khav hias tias lawv yog neeg ntse, tiamsis lawv yog neeg ruam kawg li” (Loos 1:21-22).

“Tiamsis tus ce cawv nco tsis txog tej lus uas yauxej hais, ces nws txawm cia li tsis nco qab txog Yauxej li lawv.” Kuv muaj qhov no nres cia rau ntawm no, yuav ua tsaug txog rau Dr. Clarence Macartney (1879-1957), nws yog ib tug xibhwb nyob rau Presbyterian, nws yog tug tawm lub tswvyim rau cov lus qhuab qhia. Dr. Macartney tuag rau xyoo 1957.

III. Peb, Ntau tug neeg tsis ua Vajtswv tsaug.

Xibhwb Povlauj hais tias cov neeg tsis paub twb vim yog qhov lawv tsis paub ua qhov ua rau kom Vajtswv tau meejmom, thiab los ua Vajtswv tsaug. Cov neeg neeg yog li no,

“Txawm yog lawv twb paub vajtswv lawm, los lawv tseem tsis hwm vajtswv lossis tis ua nws tsaug, lawv xav txog tej zaj uas tsis muaj qabhau, vim lawv lub siab ruam thiab tsaus ntuj nti” (Loos 1:21).

Kev tsis ua tsaug yog kev txhaum tawm tsam Vajtswv. Peb tsis nco nqab ua Vajtswv tsaug txog tej koobhmoov uas Vajtswv paub rau peb. Qhov no yog kev txhaum. Xibhwb poblauj haistias, “Ua Vajtswv tsaug txhua lub sijhawm.” (1 Thexalaunike 5:18).

Kuv niam tsis tau yug dua tshiab txog thaum nws muaj hnub nyoog 80 xyoo. Nws lub neej nyob rau txoj kev tu siab thiab ntxhov siab, tiam sis tej no tau hloov tag huv tib si thaum nws los ntsib Tswv Yexus thiab hloov dua siab tshiab. Kuv lo lus kawg ua nrog kuv niam tham yog, kuv pom Tswv Yexus hloov nws lub siab. Yog nyob rau tom tsev kho mob, lub sijhawm thaum tseem yuav raug phais plab. Tiamsis nws muaj kev zoo siab thiab ua Vajtswv tsaug, txawm nws nyob ze rau txoj kev tuag los xij. Peb los tham txog Amelikas tug nom loj yav tag los ua hu ua Lincoln, nws yog tug kuv niam nyiam, thiab los tham txog cov hnub so ua kuv niam nyiam, yog hnub ua Vajtswv tsaug. Nws nrog kuv hu zaj nkaun ntawd uake,

Txawm lawv yog cov neeg twb Vajtswv lawm los,
   Lawv tsis ua Vajtswv tsaug, tseem xa li tug neeg digmuag,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
(“Count Your Blessings” by Johnson Oatman, Jr., 1856-1926).

Kuv niam hais tias, “Robert, yob ib yam ua peb xav tsis txog tej yam ua Vajtsv tau pub rau peb!” txawm nws nyob rau tom tsev kho mob thiab tabtom tos qhov tuag, Vajtswv muab lub siab ua paub ua tsaug rau nws, los ua Vajtswv tsaug rau txhua txhua yam.

Thaum kuv los sau cov Vajluskub no, muaj ib tug poj niam hu xov tooj tuaj nrog kuv tham txog nws tug ntxhais tabtom poob mus rau txoj kev txhaum. Kuv nyeem cov lus no, ua hais txog kuv niam rau nws mloog. Kuv hais rau nws tias, cia li ua Vajtswv tsaug rauv qhov ua koj tug ntxhais tseem muaj txoj sia nyob, koj yuav tsum thov Vajtswv rau nws, kom nws yuav lub neej yuav tau txais koobhmoov, zoo li xibhwb Povlauj haistias, “Ua Vajtswv tsaug rau txhua txhia yam” txawm thaum nws ua Vajtswv num, ntsib kev nyuaj siab ntau yam los, tseem ua Vajtswv tsaug.

Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zu,
Koj yuav xav tsis thoob, txog tej yam Vajtswv tau ua.

Yam koobhmoov ua loj tshajplaws Vajtswv pub rau peb yog nws ib Leejtub, uas yog Tswv Yexus. Xibhwb Povlauj siv lo lus zoo heev, nws hais tias Tswv Yexus, “Peb cia li ua Vajtswv tsaug rau txoj koobhmoov ua muaj nqi kawg nkaus” (2 Kaulithaus 9:15).

Xibhwb Richard Wurbrand siv sijhawm 14 xyoo qhia Vajtswv Txojlus nyob rau hauv nkuaj tebchaw Romanian. Nws tiv kev txom nyem nyob rau hauv, tsis hais tshaib plab, tiv no, nov yog tej yam ua Xibhwb Wurbran tau ntsib. Nws kov yeej tej kev txom nyem no tau licas, yog tej yam cov ntseeg los kuj yuav tsum ntsib thiab? Nws hais tias,

Yog lub siab yeej hlub Yexus yam dawb paug tiag tiag, yog lub siab yeej hlub Nws, yuav kov yeej txhua yam kev tsim txom….yog koj hlub Yexus ib yam li Maslis tau ua, nws muab Yexus puag rau ntawm nws lub xubntiag…yuav ua rau kom koj tiv tau kev txom nyem txhua yam husi (Richard Wurmbrand, Th.D., Tortured for Christ, Living Sacrifice Books, 1998 edition, p. 38).

Ib los lus yuav nug txog qhov no – koj puas hlub Tswv Yexus? Yog koj hlub, koj puas kam ua Vajtswv tsaug txog rau nws lib Leejtub, txawm koj yuav nyob zoo licas los xij. Tiamsis yog koj tsis hlub Tswv Yexus, tsis ntej koj lub neej yuav poob rau kev mob siab, lwj siab tua txhua yam ua yog koj tej kev vam.

Tagkis no kuv thov kom koj txav los cuag Tswv Yexus, cis siab rau Nws, thiaj yuav raug cawm! Lub ntiajteb no yeej tsis muaj ib yam kev vam dabtsi li yog tsis muaj Tswv Yexus. Tiamsis yog koj paub Nws, txawm dabtsi yuav tshwm sim los, koj yuav muaj cuab kav hais li xibhwb Povlauj hias tias, “Ua Vajtswv tsaug rau qhov koobhmoov zoo kawg nkaus no.” Qhov kev ua tsaug tiag tiag yog tawm hauv lub siab ntawm cov neeg uas paub hlub Tswv Yexus, tug ua tuag saum tug Ntoo Khaublig theej peb tej kev txhaum, thiab saum hauv qhov tuag rov qab los, muab txoj sia thiab kev vam rau peb kom kov yeej lub ntiajteb.

Thov nej sawv ntsug hu zaj nkauj tshooj peb uake. Yog zaj nkauj uas niam nyiaj ntag.

Txawm lawv yog cov neeg twb Vajtswv lawm los,
   Lawv tsis ua Vajtswv tsaug, tseem xa li tug neeg digmuag,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,

Koj ris lub nra nyha ua yuav tsum saib xyuas?
   Tug Ntoo Khaublig hu koj los kws puas nyhav?
Suav koj tej koobhmoov, txhua tsis zoo yuav ploj mus
   Koj yuav hu nkauj ib hnub dhau ib hnub.
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,

Thaum koj tig mus saib luag tej tej thiab kub,
   Ua Tswv Yexus tsaug nws cog lus muaj rau koj thiab;
Suav tej koobhmoov uas nyiaj thiab kub yuav tsis tau
   Koj qhov koobhmoov nyob rau saum ntuj, saum koj lub tsev
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,

Thaum koj sib ntsua zog , txawm loj los me,
   Tsis txhob ntshai, Vajtswv twb kovyeej lawm,
Suav koj tej koobhmoov, tub txib yuav nqi los
   Pab thiab txhawb coj koj mus kom txog chaw
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
Suav koj tej koobhmoov, suav ib yam zuj zus,
   Yuav ua rau koj pom txog tej yam Vajtswv tau ua,
(“Count Your Blessings” by Johnson Oatman, Jr., 1856-1926).

(XAUS COV LUS QHUAB QHIA)
Koj mus nyeem Dr. Hymers cov lus qhuab qhia txhua lub lim tiam nyob rau Internet ntawm
www.realconversion.com qheb mus rau “Qhuab qhia ua lus Hmoob.”

You may email Dr. Hymers at rlhymersjr@sbcglobal.net, (Click Here) – or you may
write to him at P.O. Box 15308, Los Angeles, CA 90015. Or phone him at (818)352-0452.

Nyeej Vajlusub uantej mloog lus qhuab qhia yog Dr. Kreighton L. Chan. Kaulauxais 3:12-15.
Nkauj tswjxeeb ua ntej mloog lus qhuab qhia yog Mr. Benjamin Kincaid Griffith:
“Great is Thy Faithfulness” (tus sau Thomas O. Chisholm, 1866-1960).


TXHEEJ TXHEEM

TUG NEEG UAS HNOV QAB UA TSAUG-
COV LUS QHUA QHIA TXOG KEV UA TSAUG

(Qhuab qhia # 65 nyob rau Chivkeeb)

Tug qhia Dr. R.L. Hymers, Jr.

“Tiamsis tus ce cawv nco tsis txog tej lus uas yauxej hais,
ces nws txawm cia li tsis nco qab txog yauxej li lawv”
(Chivkeeb 40:23).

(2 Timautes 3:1-2)

I.   Ib, Muaj ntau tug neeg tsis ua lawv niam thiab txiv tsaug, Chivkeeb
20:12; Kevcai 5:16; Mathais 15:4; 19:19; Malakaus 7:10; 10:19;
Lukas 18:20; Efexus 6:2.

II.  Ob, ntau tug neeg tsis ua nws tej phoojywg thiab tug neeg ua hlub
nws tsaug, Lukas 17:17-18; Loos 1:21-22.

III. Peb, Ntau tug neeg tsis ua Vajtswv tsaug, Loos 1:21; I Thexalaunikes 5:18;
2 Kauslithaus 9:15.