Print Sermon

Lub homphiaj ntawm peb qhov Website no yog sau thiab cov yees ua duab rau txhua tug xibhwb thiab cov tshaj tawm nyob txawv tebchaws thoob plaws ntiajteb, tshwj xeeb rau cov tebchaws txom nyem uas tsis muaj tsev kawm Vajluskub.

Cov lus qhuab qhia no sau tawm los qhia thiab kaw ua duab qhia muaj txog li ntawm 1,500,000 lub khooputawj thiab muaj ntau tshaj 221 lub tebchaws rau ib xyoo twg, nej mus saib tau rau ntawm www.sermonsfortheworld.com. Saum puas tug neeg mloog thiab saib nyob rau YouTube. Tom qab ntawd cov neeg no kuj los saib peb qhov Website, YouTube coj neeg los rau peb qhov website, cov lus qhuab qhia no muaj txog li ntawd 46 hom lus thiab muaj neeg los nyeem txog li ntawd 120,000 lub khoopetawj nyob rau sau vam tug neeg los nyeem txhua hli. Cov lus qhuab qhia uas uas lus sau tsis txwv coj mus siv. Thov qheb ntawm no saib nej yuav pab nyiaj rau peb tshaj tawm Vajtswv Txoj Moo Zoo kom mus thoob plaws ntiajteb tau licas.

Txhua zaug nej sau ntawv rau Dr. Hymers, cov ntsoov qhia tias koj nyob lub tebchaw twg los sis nws teb tsis tau koj, Dr. Hymers li email yog rlhymersjr@sbcglobal.net.




TSO KEV NTSEEG TSEG – 2014

THE APOSTASY – 2014
(Hmong)

Tug qhia Dr. R.L. Hymers, Jr.
by Dr. R. L. Hymers, Jr.

Qhia nyob rau pawg ntseeg Npavtiv hauv nroog Los Angeles Vajtswv
hnub sawv ntxov, Rau hli 8, 2014
A sermon preached at the Baptist Tabernacle of Los Angeles
Lord’s Day Morning, June 8, 2014

“Txhob cia ib tug twg dag ntxiav nej vim yogh nub ntawd tseem los tsis tau txog, tsuas yog ntog ua ntej lawm xwb, tug neeg txhaum yuav paub meej, yog cov menyuam ntawm kev puas tsuaj” (2 Thexalaunike 2:3).


Kuv tau qhia txog Ntxwnyoog tes dej num ua ntej dej los nyab ntiajteb. Lub sijhawm thaum Nau-ees tseem muaj txoj sia nyob, uas yog ua ntej dej los nyab ntiajteb, peb pom meej tias neeg tau tso kev ntseeg tseg. Tswv Yexus tseem hais tias tiam ntiajteb yuav kawg neeg yuav tso kev ntseeg tseg ib yam li Nau-ees tiam (Mathais 24:37). Tag kis no kuv xav kom peb los kawm txog nqe Vajluskub no uas yog hais meej meej txog tug neeg uas tso kev ntseeg tseg.

Cov ntseeg uas nyob rau lub nroog Thexalaunikas nyob rau lub sijhawm ua tabtom tsis paub dabtsi thiab ua xyem xyav, vim muaj cov xibhwb cuav qhia hais tias qhov Yexus los zaum ob twb tshwmsim lawm, yog li ntawd lawv thiaj nyob rau lub sijhawm ua muaj kev txom nyem loj. Tiamsis xibhwb Povlauj hais rau lawv tias yeej tsis muaj tseeb li ntawd. Ob yam yuav tsum tshwmsim ua ntej yuav los txog rau lub sijhawm uas kev phem loj pib tuaj. Qhov kev phem loj no yog xya xyoo nyob rau ntawm qhov kawg uas yog cov ntseeg tiam. Lub sijhawm no cov neeg tawm tsam Yexus yuav los kav ntiajteb thiab muaj hwjchim heev. Lub sijhawm xya xyoo ntawm no, Vajtswv yuav ncuav xya lub khob uas ntim Vajtswv qhov kev chim rau cov neeg tsis lees yuav Yexus hauv ntiajteb no. “Yexus lub sijhawm” thiab “Vajtswv lub sijhawm” hais txog lub sijhawm uas muaj kev phem loj mus txog rau Yexus los zaum ob, thiab Yexus los pib Nws lub tebchaws. Cov ntseeg uas nyob rau Thexalaunike raug dag hais tias lawv twb nyob rau lub sijhawm uas yog hais txog Vajtswv qhov kev txiav txim rau ntiajteb lawm. Nyob rau nqe no, ua ntej los txog rau lub sijhawm kev phem loj tshwj tuaj.

1. Ib, “hnub ntawd yuav tsis los, uaj ntej neeg yuav tso kev ntseeg tseg ua ntej tso” [yuav tshwmsim uaj ntej kev phem loj tshwm tuaj].

2. Ob “thiab tug neeg txhaum yuav rau qhia tawm, tug menyuam tub phem” [xibhwb Povlauj hais txog cov neeg tawm tsam Yexus. Tug no yuav raug qhia tawm ua rau lub sijhawm pib nyob rau tiam kev phem loj tshwm tuaj].


Cov qhia txog lub neej yav tom ntej puas leej hais yog rau qhov kev phem loj uas yuav muaj tuaj no. Tiam sis kuv tsis tau mob siab txog qhov no. Kuv twb hais mi ntsis lawm hais tias, kuv tsis tau xav txog yam tshwmsim ua ntej qhov kev phem loj tshwm tuaj – vim qhov ntawd twb yog lus sijhawm peb nyob no ntag! Yog lintawd, peb thiaj nyob rau tiam ua ntej “neeg tso kev ntseeg tseg.”

Kuv tsis totaub txog qhov muaj ib txhia qhov txog qhov Vajluskub qhia txog lub neej yav tom ntej tsis muaj coj los rau neeg siv. Kuv ntseeg tias cov kev qhia zoo li no poob rau lo lus “Txog lub sijhawm uas neeg yuav ua siab ntev tsis tau los mloog cov lus tseeb, tiamsis lawv yuav mus mloog tug uas qhia yam lawv xav mloog raws li lawv lub siab nyiam” (2 Timautes 4:3).

Tag kis no kuv yuav siv sijhawm mentsi los hais txog qhov no “poob yuam kev mus,” qhov no hais txog tso kev ntseeg tseg raws li peb cov lus qhuab qhia no. Qhev ntawm no mus saib kuv cov lus qhuab qhia txog lub ntsiab lus ntawm kev tso kev ntseeg tseg

I. Ib, qhia txog qhov tso kev ntseeg tseg.

“Txhob cia ib tug twg dag ntxiav nej vim yogh nub ntawd tseem los tsis tau txog, tsuas yog ntog ua ntej lawm xwb, tug neeg txhaum yuav paub meej, yog cov menyuam ntawm kev puas tsuaj” (2 Thexalaunike 2:3).

Tam sim no los saib cov lus no “tso kev ntseeg tseg” raws phau Vajluskub NASB txog lo lus lus “poob yuam kev mus” Ib, lo lus “tso kev ntseeg tseg” los ntawm lus Kivliv “apostasia.” Lub Kivliv txhais tau tias “khiav mus deb” kuv siv lo lus [the] hais txog qhov Povlauj hais txog qhov neeg tso kev ntseeg tseg” (Criswell Study Bible, nyob rau 2 Thexalaunikev 2:3). Lu Kivliv yog “hē apostasia” – the apostasy los sis tso kev ntseeg tseg – yam tsis muaj dua los, tam qab ntawm los tsis muaj li ntawd – tso kev ntseeg tseg. Dr. Charles C. Ryrie hais tias, “tso kev ntseeg tseg, hais txog qhov tawm tsam Vajtswv yog hais txog neeg qhov kev txhaum, (the) tawm tsam Yexus” (The Ryrie Study Bible, note on II Thessalonians 2:3).

Yog lintawd, nqe Vajluskub ntawm no tseem ceeb li cas rau peb rau niaj hnub nim no? Cov lus teb yooj yim – tseem ceeb rau peb heev, vim yog peb lub sijhawm no, nyob rau lub sijhawm uas yuav kawg rau qhov tug ntseeg tso kev ntseeg tseg! Kuv paub tias qhov neeg tso kev ntseeg tseg yuav coob zuj zus tuaj – phem zuj zus. Tiam sis twb pib lawm. Dr. John F. Walvoord hais txog cov xwm txheej nyob rau Mathais 24:4-14 “pom nyob rau niaj hnub nim no…pom tau, tiam sis yuav tiav tiag nyob rau tiam ua kev phem loj tshaj plaws” (John F. Walvoord, Th.D., Major Bible Prophecies, Zondervan Publishing House, 1991, p. 254) Qhov no yog hais txog tso kev ntseeg tseg. Tau pib rau lub sijhawm no. Yeej “pom tau tam sim no, tiamsis yuav tiav rau tiam kev phem loj.”

Peb puas nyob rau lub sijhawm “tso kev ntseeg tseg” tamsim no? Mloog Dr. Harold O. J. Brown. Nws hais tias, “Kev ntseeg raug lwm yam caij tsuj, thiab ua rau tsis muaj qab hau los sis tsis tseemceeb dabtsi lawm” (The Sensate Culture, Word, 1996, p. 54). Koj tsis tag tau Ph.D. rau seem kev ntseeg kom los pom txog teebmeem nyob rau pawg ntseeg rau niaj hnub nim no. Vim keebkwm yeej qhia rau peb pom txog rau yam yuav tshwj sim rau tiam no. Txawm yog cov Npavtiv qab teb los tseem muaj cov tswvcuab tso kev ntseeg tseg txog li ntawd 1,000 nyob rau txhua xyoo! Yog lawm – 1,000 muaj ntau pawg ntseeg tau raug kaw nyob rau txhua xyoo. Thiab, txij thaum 2006, cov neeg ua kev cai rau dej tau tsawg zuj zus nyob rau txhua xyoo. Cov Npavtiv qab teb tsawb txog li “ntawm 100,000 tug neeg” nyob rau xyoo tag los (Baptist Press News). Thiab txhua xyoo peb pom tias cov tswvcuab tsis tau kev txhawb zog, thiab ntshai. Kuv tsis paub txhua pawg ntseeg, xws li Joel Osteen loj hloj los ntawm kev hloov dua tshiab. Qhov lawv ua tau xyoo “mus coj lwm tug ntseeg los koom ua tswvvcuab xwb, peb cov tswvcuab thiaj li tso kev ntseeg tseg zuj zus. Kuv tsis pom zoo li Lewis Sperry Chafer, tiamsis kuv xav tias yog lawm,

Vajtswv cov lus [hais txog tso kev ntseeg tseg] qhia txog tso kev ntseeg tseg (1 Timautes 4:1-2). Qhov txog cov neeg uas tsis muaj Vajtswv, los sis cov neeg uas “tsis mob siab rau Vajtswv” (cf 2 Timaustes 3:1-5). Qhov tseemceeb yog, tsis lees yuav Tswv Yexus cov ntshav…cov thawjcoj rau seem kev ncajncees tig tso Vajtswv tseg tsis muaj Vajntsujplig [nyob] rau tiam ntiajteb yuav kawg (Lewis Sperry Chafer, D.D., Systematic Theology, vol. IV, Dallas Seminary Press, p. 375)

Yog! Txawm yog cov xibhwb “los tseem tsis lees yuav Yexus cov ntshav” muaj cov xwbhwb uas yog covservative tsis lees yuav Hebrews 12:24, hais tias “cov ntshav” yog “Yelusxalees,” zoo li Vajtswv txojlus. Muaj ntau tug raws cov xibhwb no, zoo li John MacArthur, hais tias Yexus cov ntshav yog “tuag” los sis qhov nws tuag, tiam sis Dr. Martyn Lloyd-Jones hais tias, qhov yuav sim neeg yog yuav tsum qhia qhov tseeb los sis, yuav tsis kam hais txog “cov ntshav” tsis muaj hnub tag yuav los hais txog ntoo khaublig thiab kev tuag, qhov sim yog “cov ntshav” (D. Martyn Lloyd-Jones, M.D., God’s Way of Reconciliation (Ephesians 2), The Banner of Truth Trust, 1981, p 331).

Niaj hnub nim no muaj ntau qhov qhia txog Yexus cov ntshav uas tuag theej peb. Cov xibhwb qhuab qhia yuav hais tias peb ntseeg lawm, tiamsis kuv tsis paub tias yuav muaj ib tug xibhwb twg qhia txog Yexus cov ntshav zoo li Spurgeon thiab Dr. Lloyd-Jones qhia Vajtswv thov pab peb! Peb nyob rau tiam tso kev ntseeg tseg!

“Txhob cia ib tug twg dag ntxiav nej vim yogh nub ntawd tseem los tsis tau txog, tsuas yog ntog ua ntej lawm xwb, tug neeg txhaum yuav paub meej, yog cov menyuam ntawm kev puas tsuaj” – hē apostasia – tso kev ntseeg tseg (2 Thexalaunike 2:3).

Nov yog qhia txog tso kev ntseeg tseg!

Ntau yam qhia txog Yexus los,
   Sawv ntxov thaum hnub tawm tuaj,
Ntsia, sijhawm los dhau zuj zus,
   Txog kaw koj lub qhov muag!
(“What If It Were Today?” Leila N. Morris, 1862-1929;
      altered by Dr. Hymers).

II. Ob, yam qhia txog qhov tso kev ntseeg tseg.

Nthuav Vajlubkub Tshwmsim 12:12. Sawv thiab nyeem kom nrov nrov.

“Yog lintaws qaum ntuj thiab txhua tug nyob rau qaum ntuj yuav muaj kev zoo siab tiamsis kev puas tsuaj yuav tshwm sim rau neeg ntiajteb thiab hiav txwv vim ntxwnyoog ntau nqe los cuag koj los ntawm txoj kev chim vim nws paub tias nws li sijhawm tshua tsawg heev li lawm” (Tshwmsim 12:12)

Saib mus rau lo lus kawg – “Ntxwnyoog los rau ntawm koj, chim heev, vim nws paub tias nws tsis tshuav sijhawm lawm” (Tshwmsim 12:12) Nej zaum tau.

Yog, kuv paub tias qhov no qhia txog Ntxwnyoog qhov kev chim ua nyob rau tiam Kev phem loj. Tiamsis kuv tug xibhwb nyob rau pawg ntseeg Suav, Dr. Timothy Lin, pom lwm yam zoo li no, Nws hais tias, “Ntxwnyoog paub txog qhov hais txog tso kev ntseeg zoo tshaj ntau tug ntseeg.” Nws hais tias Dabntxwnyoog paub tamsim no tias nws tsis muaj sijhawm lawm ua ntej nws yuav pob mus nyob rau “lub qhov tsau ntuj” (Tshwmsim 20:1-2). John Philips sau hais tias,

Ntxwnyoog zoo li tug tsov ntxhuav nyob rau hauv qhov…chim thiab npau taws heev sawv los tawm tsam neeg ntiajteb (Exploring Revelation, Loizeaux, 1991, p. 160)

Ntxwnyoog tsis muaj peevxwm chwv tug Vajtswv nyob saum ntuj, nws thiaj li los tawm tsam neeg ntiajteb, uas yog qhov zoo tshaj ntawm Vajtswv qhov kev tsim. Xibhwb Povlauj hais tias,

“Nej txhua tug yuav tsum ua siab tawv qhawv ceevfaj vimnws tug yeebncuab uas yog ntxwnyoog nyob ib puas ncig ntawm nej zoo li tug tso ntxhuav quaj nrhiav tom neeg” (I Petus 5:8).

Ntau lub lim tiam dhau los no, muaj ib tug tub hluas nyob rau Santa Barbara tau tua rau tug neeg tuag thiab kaum peb tug neeg raug mob ua ntej nws yuav los tua nws tug kheej. Thaum kuv los nyeem qhov no nyob rau YouTube thawj yam los rau kuv siab yog “raug ntxwvxyoo tswjsiab.” Yog! Zoo ib zaj yeeb-yaj-kiab uas phem tshaj “Ntsujplig phem” muaj ib txhia tseem hais tias, peb yuav tsum txhob cia lawv muaj phom. Tiamsis lawv yuam kev. Muaj ib tug tub hluas xuas riam los tua neeg. Yog txwv tsis pub phom, lawv yeej xuas riam xwb!

Cov hluas no raug dabntxwnyoog tswj tau licas? Dr. Judy Kuriansky hais li no tias, “Hollywood yog cov neeg uas pib qhia kom neeg sib ntau sib tua – qhov no yog yam ua qhia kom neeg sib ntau sib tua.” Thiab Dr. Keith Kanner, tug paub txog cov neeg hluas hais tias, “Peb tau tshawb fawb pom tias, cov hluas nyiam sib ntau sib tua los ntawm games, TV thiab yaj yaj kiab qhia kom neeg sib ntau sib tua” Dr. Kanner hais tias, “Kev tib Hollywood xwb.” (John Blosser, National Enquirer, June 9, 2014, pp. 10-11) Koj hais yog lawm Dr. Kanner – cem Hollywood, tsis yog cov neeg uas txhua riam phom! Tsis muaj leejtwg raug dab nkag los ntawm NRA. Tsis muaj leejtwg! Tsuas yog cov menyuam uas nyiam saib yeeb yaj kiab – thiab ib txhia ua raug dab nkag – los ntawm qhov siab cov yeeb yaj kiab sib ntaus sib tua!

Yog cov menyuam uas nyiam saib yeeb yaj kiab – thiab ib txhia ua raug dab nkag – los ntawm qhov siab cov yeeb yaj kiab sib ntaus sib tua!Tsuas yog cov menyuam uas nyiam saib yeeb yaj kiab – thiab ib txhia ua raug dab nkag – los ntawm qhov siab cov yeeb yaj kiab sib ntaus sib tua!Tsuas yog cov menyuam uas nyiam saib yeeb yaj kiab – thiab ib txhia ua raug dab nkag – los ntawm qhov siab cov yeeb yaj kiab sib ntaus sib tua!e demon possessed – by watching violent movies and looking at violent video games!

Cov hluas cia li tso tseg txhob mus saib yeeb yaj kiab thiab mus ua tej yam qhia kom neeg sib ntau sis tua! Txhob cia ntsujplig nkag tau rau koj! Txhob cia dab tswj tau koj! Muab tej khibnyiab no tshem tawm hau koj lub neej!

Au, ntawm txoj kev no, tug tub hluas uas tua neeg nyob rau Santa Barbara – nej puas paub tias yog vim licas? Yog, Ntxwnyoog nkag mus rau tej pawg ntseeg! Vim nws thiab nws cov neeg tau rhuav tshem pawg ntseeg tau ob puas tawm xyoo! Thaum hais txog qhov no ua rau kuv ntshai heev! – thaum kuv mus nyee Charles G. Finney (1792-1875) hu hais tias hloov dua siab tshiab, thiab hu tias puv ntoob rau Vajntsujplig! Kuv pom tau hais tias Finney yog ib tug uas raug ntxwnyoog nkag, yog tsis yog lintawd, thaum tshwmsim li no lawm, kuv ib tug phoojywg kawm qeb siab rau seem Vajluskub, hais rau kuv tias “Finney nyob rau qhov tsaus ntuj, nws yog tug tsim txom neeg” nws tseem hais tias “Finney nyob rau qhov tsau ntuj nws tsim txom neeg” nws tseem hais tias, “Nej puas tau nws lub qhov muag? Nws zoo li ib tug neeg raug dab nkag” Kuv tug kheej yeej xav tias nws raug dab nkag!

Thiab Finney yog ib tug uas tig los tawm tsam lwm pab uas yog coj thiab ntseeg raws li Vajluskub qhia txog kev hloov dua siab tshiab, thiab coj neeg Amelikas (thiab saum txheeb tug neeg nyob thoob qab ntuj) tso ua kev cai raus dej mus zoo li Txiam Txim Siab Ntawm Neeg. Dr. Francis Schaeffer phau ntawv kawg uas yog The Great Evangelical Disaster yog vim licas kev tshaj tawm thiaj li ntsib kev puas tsuaj? Vim peb cov thawj coj hauv pawg ntseeg tsis coj li Jonathan Edwards, George Whitefield thiab C. H. Spurgeon. Vajtswv pab peb thiab! Saum plom tug neeg tuaj rau pawg ntseeg tseem tsis tau dim – thiab tswj lawv! Finney cov lus qhia uas yog “Decisionism” tau rhuav tshem cov ntseeg coob tug, xws lis cov Methodists, tom qab ntawd yog cov Presbyterians, tom qab ntawd cov Npavtiv uas nyob rau qaum teb, thiab tam sim no Finney qhov kev qhia uas yog “Decisionism” tab tom rhuav tshem cov Npavtiv uas nyob rau qab teb thiab cov Npavtiv uas tsis zwm rau leejtwg, uas rau coob leej ntau tug tswvcuab tsis hloov dua siab tshiab – peb ua tsis tau dabtsi kiag li, txawm yuav rhuav tshem cov ntseeg npaum li no los xij, rhuav tshem sawvdaws!

“Darwinism” thiab “Decisionism” yog ob yam kev phem. Thiab ob yam uas yog ntsujplig phem is uas rhuav tshem cov ntseeg Vajtswv uas nyob rau sab hnub poob!

“Txhob cia ib tug twg dag ntxiav nej vim yogh nub ntawd tseem los tsis tau txog, tsuas yog ntog ua ntej lawm xwb, tug neeg txhaum yuav paub meej, yog cov menyuam ntawm kev puas tsuaj” – hē apostasia – tso kev ntseeg tseg (2 Thexalaunike 2:3).

Ntau yam qhia txog Yexus los,
   Sawv ntxov thaum hnub tawm tuaj,
Ntsia, sijhawm los dhau zuj zus,
   Txog kaw koj lub qhov muag!

Peb tau hnov cov lus qhia txog cov neeg uas tso kev ntseeg tseg. Peb tseem tau pom txog qhov yog vim licas thiaj li tso kev ntseeg tseg. Yog xav los nyem txog Iain H. Murray ntawm The Old Evangelicalism (Banner of Truth, 2005)

III. Peb, tso kev ntseeg tseg zoo licas.

Qhov yuav zoo licas ntawd yeej qhia tau meej meej, yog li no ntau pawg ntseeg cov tswvcuab tseem tsis tau dim. Lawv muaj 3 los sis 4-xyoo hais cov lus no “tug neeg txhaum cov lus thov” tom qab ntawd mam muab ua kev cai rau dej! Txaus ntshai! Yeej phem ib yam li cov Catholicism thiab! Los sis tseem phem tshaj! Vim cov txiv plig ntawd tsis tau qhia cuav txog “txoj sia ntev dhawv” tej no zoo li cov tshuaj lom neeg thiab yog Dabntxwvnyoog cov menyuam los sis cov neeg laus ua los ua kevcai rau dej tsuas yog los hais cov lus “tug neeg txhaum cov lus thov”! Vajtswv thov pab peb! Nyob rau txhua qhov “Decisionism” ua rau kom cov ntseeg Npavtiv uas twb yug dua tshiab thim Vajtswv! Ntawm no yog hais txog cov Npavtiv los sis evangelical,

“Vim koj hais tias peb yog nplua nuj muaj nyiaj ntau heev thiab peb tsis xav tau dabtsi kiag li lawm koj tsis paub tias koj yog tug neeg qia dub tshaj plaws ib tug neeg ntxim hlub, yog neeg dig muag thiab liab qab” (Tshwmsim 3:17)

“Cov ua tsis kub tsis txias, kuv yuav muab nti tawm ntawm kuv lub qhov ncauj” (Tshwsim 3:16)

Ntawm yog qhov qhia tiav tom qab tso kev ntseeg tseg yuav zoo licas ntawm “Decisionism”!

“Txhob cia ib tug twg dag ntxiav nej vim yogh nub ntawd tseem los tsis tau txog, tsuas yog ntog ua ntej lawm xwb, tug neeg txhaum yuav paub meej, yog cov menyuam ntawm kev puas tsuaj” – hē apostasia – tso kev ntseeg tseg (2 Thexalaunike 2:3).

Ntau yam qhia txog Yexus los,
   Sawv ntxov thaum hnub tawm tuaj,
Ntsia, sijhawm los dhau zuj zus,
   Txog kaw koj lub qhov muag!

IV. Plaub, cov lus teb txog qhov tso kev ntseeg tseg.

Koj yuav kho qhov kev tso kev ntseeg tseg tau licas? Kho ntawd yog dabtsi? Lo lus teb yog dabtsi? Kev kho, kev tiv thaiv, kev teb – yog Tswv Yexus tug kheej! Tswv Yexus xwb thiaj li pab tau kom neeg txhob tso kev ntseeg tseg! Tswv Yexus ib leeg xwb thiaj pab tau! Thiab yog, Yexus yog cov lus teb ntawm qhov kev tso kev ntseeg tseg! Xibhwb Povlauj paub zoo, thiab nov yog cov lus qhia,

“Vim kuv xav tias yuav tsis khav tias txawj dabtsi rau nej tsuas yog Tswv Yexus xwb txog qhov nws raug ntsia saum ntoo Khaublig” (I Kaulithaus 2:2)

Tswv Yexus cawm peb dim ntawm kev. Yexus cawm peb dim ntawm tug Tuag teb. Yexus cawm peb dim ntawm qhov kev tso kev ntseeg tseg! Khiav tawm ntawm Amelikas tej kev coj noj coj ua, thiab cov ntseeg uas zoo li twb tuag lawm! Khiav tawm ntawm lawv – Khiav los rau hauv – Los rau txoj kev – uas yog Tswv Yexus. Nws tsis ua rau koj tu sia!

Kuv txoj kev vam tsis muaj nyob qhov twg
   Txog rau thaum los ntsib Yexus cov ntshav,
Kuv tsis kav ntseeg lub ntiajteb no lawm,
   Tsuas yog Yexus lub npe xwb.
Ntawm Yexus, yog lub pob zeb ruaj
   Lwm qhov chaw yog xuav zeb,
Lwm qhov chaw yog av xuav zeb,
      (“The Solid Rock,” Edward Mote, 1797-1874).

Tag kis no sawv ntxov, kuv hais rau nej tias, yeej tsis muaj ib qhov chaw twg hauv lub ntiajteb uas cawm tau koj, tsuas yog Tswv Yexus! Los rau ntawm Nws, Nws yuav cawm koj!

Nyob rau Suav teb cov ntseeg tso kev ntseeg tsawg tshaj plaws. Koj pom tias, lawv Amelikas thiab tebchaws sab hnub poob muab Suav txiav tawm. Lawv yeej tsis kam pab cov ntseeg no, los sis tiv thaiv lawv – Yexus xwb, Nws pab lawv los ntawm lub siab dawb paug. Tau muaj kev soj ntsuam pom tau hais tias txhua teev muaj txog 600 leej los cuag Vajtswv nyob rau Suav teb – muaj txog li ntawd 14,000 hloov dua siab tshiab! Lawv ua neej nyob rau ntawm Yexus, thiab Nws pab kom lawv nyob khov kho tau ntau xyoo los lawm, muaj cov tub ntxhais los cuag Yexus hauv pawg ntseeg!

Tswv Yexus zam tau koj lub txiv. Nws tuag saum ntoo Khaublig theej koj tej kev txhaum. Nws sawv hauv qhov tuag rov qab los muaj txoj sia rau koj thiab muab kev vam rau koj! Kuv thov nej rov tuaj lub zwj hnub tom ntej no. Kuv thov koj los ncaj qha rau ntawm Yexus, “Vajtswv tug menyuam yaj, ev neeg ntiajteb tej kev txhaum”! Thov rov qab tuaj nrog kuv tham txog kev ua ib tug ntseeg tseeb. Amees.

(XAUS COV LUS QHUAB QHIA)
Koj mus nyeem Dr. Hymers cov lus qhuab qhia txhua lub lim tiam nyob rau Internet ntawm
www.realconversion.com qheb mus rau “Qhuab qhia ua lus Hmoob.”

Koj sau email rau Dr. Hymers rau ntawm rlhymersjr@sbcglobal.net – lossis sau ntawv
xa rau nws raws qhov chaw nyob no P.O. Box 15308, Los Angeles, CA 90015. Lossis hu
xovtooj (818)352-0452.

Lus ceebtoom: Txhua cov lus qhuab qhia nyob rau hauv no coj mus siv
tau, txawm tsis tau kev tso cai los ntawm Dr. Hymer’s los xij. Tiamsis
yog Dr. Hymers’ cov lus qhuab qhia uas luam ua duab yuav tsum tau
kev tso cai thiaj coj mus siv tau.

Nyeem Vajluskub ua ntej yog Abel Prudhomme: 2 Thexalaunikes 2:1-9
Hu nkauj tshwjxeeb yog Benjamin Kincaid Griffith:
“What If It Were Today?” (Leila N. Morris, 1862-1929; altered by the Pastor).


TXHEEJ TXHEEM

TSO KEV NTSEEG TSEG – 2014

THE APOSTASY – 2014

Tug qhia Dr. R.L. Hymers, Jr.

“Txhob cia ib tug twg dag ntxiav nej vim yogh nub ntawd tseem los tsis tau txog, tsuas yog ntog ua ntej lawm xwb, tug neeg txhaum yuav paub meej, yog cov menyuam ntawm kev puas tsuaj” (2 Thexalaunike 2:3).

(2 Timautes 4:3)

I.    Ib, qhia txog qhov tso kev ntseeg tseg, Henplais 12:24.

II.   Ob, yam qhia txog qhov tso kev ntseeg tseg, Tshwmsim 12:12; 20:1-2;
I Petus 5:8.

III.  Peb, tso kev ntseeg tseg zoo licas, Tshwmsim 3:17, 16.

IV.  Plaub, cov lus teb txog qhov tso kev ntseeg tseg, I Kaulithaus 2:2.