Print Sermon

Lub homphiaj ntawm peb qhov Website no yog sau thiab cov yees ua duab rau txhua tug xibhwb thiab cov tshaj tawm nyob txawv tebchaws thoob plaws ntiajteb, tshwj xeeb rau cov tebchaws txom nyem uas tsis muaj tsev kawm Vajluskub.

Cov lus qhuab qhia no sau tawm los qhia thiab kaw ua duab qhia muaj txog li ntawm 1,500,000 lub khooputawj thiab muaj ntau tshaj 221 lub tebchaws rau ib xyoo twg, nej mus saib tau rau ntawm www.sermonsfortheworld.com. Saum puas tug neeg mloog thiab saib nyob rau YouTube. Tom qab ntawd cov neeg no kuj los saib peb qhov Website, YouTube coj neeg los rau peb qhov website, cov lus qhuab qhia no muaj txog li ntawd 46 hom lus thiab muaj neeg los nyeem txog li ntawd 120,000 lub khoopetawj nyob rau sau vam tug neeg los nyeem txhua hli. Cov lus qhuab qhia uas uas lus sau tsis txwv coj mus siv. Thov qheb ntawm no saib nej yuav pab nyiaj rau peb tshaj tawm Vajtswv Txoj Moo Zoo kom mus thoob plaws ntiajteb tau licas.

Txhua zaug nej sau ntawv rau Dr. Hymers, cov ntsoov qhia tias koj nyob lub tebchaw twg los sis nws teb tsis tau koj, Dr. Hymers li email yog rlhymersjr@sbcglobal.net.




MUAJ LOS SIS TSIS MUAJ NTSHAV

WITH OR WITHOUT BLOOD
(Hmong)

Tug qhia Dr. R. L. Hymers, Jr.
by Dr. R. L. Hymers, Jr.

Zaj lus qhuab qhia nyob rau pawg ntseeg Thenpaunakaus nroog Los Angeles
Vajtswv Hnub yav tsaus ntuj, Ib hli ntuj 21, 2018
A sermon preached at the Baptist Tabernacle of Los Angeles
Lord’s Day Evening, January 21, 2018

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li”
(Henplais 9:22).


Cov neeg uas hloov dua siab tshiab thaum los hnov txog Spurgeon qhia Vajtswv Txojlus, tsis yog lub sijhawm ntawd, tiam sis siv sihawm ntev heev los sis tshwm sim vim yog nws ntsib teebmeem ua ntej nws los cia siab rau Yexus tom ntawd thiaj li los pom txog qhov tseeb txog kev thaj yeeb tiag tiag, ntawm no ob qhov lus pov thawj los ntawm ob tug niam tsev thaum tau los mloog txog Spurgeon cov lus qhuab qhia.

Mary Edwards,

     Nws lub siab yeej tseem tawm kawg nkaus txog rau thaum nws tau los mloog txog Spurgeon cov lus qhuab qhia, nws ntshai txog hnub los txiav txim txog nws cov kev txhaum, nws tuaj pehawm Vajtswv tag mus li, tiam sis os tsis tuaj tau ntau lub hli txog rau thaum los hnov txog Spurgeon cov lus qhuab qhia uas yog qhia txog Yexus txoj kev hlub, Nws thiaj li los cia siab rau Yexus thiab txais kev cawmdim mus yav tom ntej.

Mary Jones,

     Nws los hnov txog xh. Spurgeon cov lus qhuab qhia txog yam yuav tsum tau, nws txawv khiav tawm hauv pawg ntseeg yam ntshai kawg li, nws hais tias “kuv xav tias kuv yuav tsis mus mloog nws qhia ntxiv li lawm, kuv yeej txiav txim siab tias yuav tsis mus mloog ntxiv lawm, tiam kuv yim txav dej yim ua rau kuv muaj kev nyuaj siab, thaum kuv tuaj mloog nws los zoo li nyuaj siab khiav tawm lawm los tseem nyuaj siab, txog rau thaum kuv los cia siab rau Yexus kuv thiaj li mam ntsi qhov kev thaj yeeb tiag tiag thiab tau txais kev txhawb zog, kuv tsis pom Yexus txog rau thaum kuv los ntseeg nws tiag tiag, ua ntej ntawd kuv pheej tshawb nrhiav lwm yam, tiam sis tej ntawd pab tsis tau kuv kiag li txog rau thaum kuv los cia siab rau Yexus thiab Nws cov Ntshav.”

Ua ntej kuv yuav los qhia Vajluskub Kl. Griffith yuav los hu ib zaj nkauj uas yog siv rau Spurgeon pawg ntseeg qhia kom cov hluas los cia siab rau Yexus.

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

Tug xibhwb loj uas yog Spurgeon tau lub npe hais tias “Tug xibhwb Loj” los sis “the Prince of Preachers” vim yog tsis muaj tug yuav qhia Vajtswv txojlus rau seem kev tshaj tawm zoo tshaj nws lawm, nws tes hauj lwm yog qhia kom tug neeg txhaum los lees yuav Tswv Yexus tug ua tuag saum ntoo Khaublig, thiab qhov tseem ceeb yog nws qhia txog Yexus cov Ntshav, ua ntws saum tug ntoo Khaublig rau tug neeg txhaum, Spurgeon nyiam siv nqe Vajluskub no.

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

Tiam sis lo lus “zam txim” los sis “remission” tsis paub rau neeg tiam no lawm, peb yuav tsum tig los saib rau lo lus Kislis txog lo lus “zam txim” hais tau meej tshaj thiaj yooj yim rau kev totaub, phauv ntawv uas yog Strong’Concordance qhia peb txog lo lus Kilis yog “aphěsis.” Txhais tias “Ywjpheej” “thov txim” “Tso kom dim” “tsis raug quab yuam” thiab “kev zam txim” nqe lus ntawm no yuav qhia txog cov ntsiab lus saum no tau zoo.

“Yog tsis muaj Yexus cov ntshav yuav tsis muaj kev ywjpheej, tsis muaj kev zam txim, tsis muaj kev tso kom dim, raug quab yuam, thiab tsis muaj kev zam txim.”

Yog vim li no Spurgeon thiaj li pheej hais txog Yexus cov Ntshav, nyob rau Spurgeon ib zaj lus qhuab qhia ua muaj koob npe hais li no,

“Muaj ib txhia xibhwb tsis kam qhia txog Yexus cov Ntshav, kuv muaj ib yam yuav qhia rau nej txog qhov ntawd: Tsis txhob mus mloog cov xibhwb no! Tsis mus mloog! Tug ntseeg uas tsis muaj Yexus cov ntshav ces tuag lawm, tug ntseeg uas tuag lawm ces tsis zoo rau leej twg li.”

Yexus cov ntshav yog qhov tseem ceeb tshaj nyob rau nqe Vajluskub ntawm no,

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

I. Ib, sim saib seb dab tsi yuav tshwmsim rau koj yog tsis muaj Yexus cov Ntshav.

Yog tsis muaj Yexus cov Ntshav tsis muaj hnub yuav khiav dhaum kev txhaum, yog tsis muaj Yexus cov ntshav tsis muaj yuav tau txais kev zam txim ntawm kev qhov kev txhaum, yog tsis muaj Yexus cov ntshav yuav tsis muaj hnub yuav raug tso tawm ntawm txoj kev txhaum, tsis muaj Yexus cov ntshav tsis muaj hnub uas khiav dhau kev tsim txom ntawm kev txhaum, yog tsis muaj Yexus cov ntshav yuav tsis muaj kev zam txim ib zaug li, ib qhov ua tshwm sim rau koj ces yog tuag thiab poob rau tub tuagteb xwb.

Thaum ub tau qhia txog tub Tuagteb nyob rau lub rooj txhawb siab hauv lub nroog Cambuslang tebchaws Scotland, “cov xibhwb nyob rau Cambuslang yeej ntseeg tias muaj tub Tuagteb tiag tiag, tsis yog tias lam qhia lawv cov tswvcuab xwb tias lawv yeej paub thiab totaub meej meej, ib tug txiv neej nees nkaum ib xyoo hais tias ‘kuv tau pom tub tuag teb nyob tsis deb ntawm kuv, muaj ib lub qhov thiab coob tug ntsujplig poob kub nyhiab rau hauv, thiab muaj cov ntsujplig phem mus mus los rau qhov chaw ntawd’ muaj ib tug poj niam ua pa tsis tau vim yog pa hluav taws, ‘lub cub taws hauv hav hluag taws uas muaj cov nplaim lawfaj cig hlob heev”’ (The Cambuslang Revival, The Banner of Truth, 1971, p. 154).

Tsis yog tias kuv ntseeg txog tub tuag teb los ntawm qhov uas cov neeg no tau pom, kuv ntseeg txog tub tuag teb vim yog muaj qhia nyob rau hauv Vajluskub, Yexus hais txog tug tuagteb ntau tshaj lwm tug nyob rau hauv Vajluskub, Nws hais rau cov ntseeg uas nyob rau Nws tiasm “Koj yuav khiuav dhau tub tuagteb tau licas” (Mathais 23:33) Yexus hais rau cov tsis ntseeg Nws tias lawv yuav mus rau “Tub tuagteb thiab poob rau hav hluav taws” (Malakaus 9:23), Yexus hais txog tug neeg npluaj nuj poob rau tub tuagteb quaj qw “kuv raug txom nyem heev nyob rau hav hluav taws” (Lukas 16:24). Spurgeon hais tias,

Yuav zoo li cas yog poob rau tub tuagteb li sib teev xwb! Koj tseem tsis xav yuav tug Cawmseej lov! Tiam sis tsis yog tias koj yuav nyob tub tuagteb ib teev xwb tiam sis yog mus tag ib txhi!

Spurgeon rov hais tias,

Koj nyob zev tub tuag teb txhua lub sijhawm: thiab ntawd tabtom rhuav tshem koj lub siab thiab ua rau siab tawg tag txhua lug sijhawm hauv lub ntiajteb no, yog tsis muaj Vajtswv yuav tsis muaj kev vam, tsis kev zam txim, au, koj puas npaj ntxhij yuav ntsib qhov ntawd?

Thaum koj poob rau tub tuagteb lawm, thaum ntawd koj thiaj paub tias lig lawm,

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

Vajtswv yuav cawm tau koj txog rau thaum koj los raug ntxhuav los ntawm Yexus cov Ntshav!

Yog tsis tau txais kev cawmdim thaum kawg koj tej kev txhaum yuav los rau txim rau koj rau hnub txiav txim zaug kawg, txhua yam kev txhaum ua koj uas yuav raug qhia tawm los rau sawvdaws paub,

“Vajtswv yuav muaj txhua yam haujlwm coj los txiav txim, thiab txhua yam ua zais nkoo...”
        (Tejlusqhia 12:14).

Hmo no muaj ib txhia tseem hais tias lawv muaj peev xwm zais lawv tej kev txhaum cia, tsis muaj leej twg yuav paub tau kiag li, tiam sis lawv hnov qab lawm tias,

“Vajtswv lub qhov muaj nyob rau txhua qhov, saib xyua qhov zoo thiab qhov phem...” (Pajlus 15:3).

Neeg txhua tug puas leej muaj kev txhaum thiab yeej paub tej no zoo, zoo li Davis hais tias “kev tej txhaum nyob rau ntawm kuv” (Phau Nkauj 51:3), kuv xav tias muaj kab mob los tua neeg lub siab, thiab lwm yam kab mob, tej no los ntawm qhov ua tsis kam lees kev txhaum, tug xibhwb loj xws lis John Owen hais tias, “vim yog Tswv Yexus cov Ntshav thuab li ntxuav kom peb dawb huv tau” yog tsis muaj li no tsis muaj hnub koj yuav tau txais kev thaj yeeb kiag li,

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

Thiab kev txhaum hauv lub siab, koj yuav xav hais tias tsis muaj leej twg pom kev txhaum hauv koj lub siab, tiam sis koj yuam kev, Vajluskub hais tias,

“Lub siab yog tus uas dag ntxias heev dua lwm yam huvsi, thiab phem kawg li.... Vajtswv tshawb nrhiav lub siabI... lawv xyaum ua lawv lub neej thiab pub raws li tej uas lawv ua.” (Yelemis 17:9, 10).

Tsis muaj leej twg paub txog yam kev txhaum hauv koj lub siab, tiam sis Vajtswv tshawb nrhiav koj lub siab, thiab Vajtswv yuav txiav txim yam kev txhaum hauv koj lub siab ua zais khaw cias, vim yog,

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

Khiav tsis dhau kev txhaum, tsis muaj hnub khiav dim kev txhaum, tsis muaj leej twg tso kom dim tau tsis muaj kev zam txim, Khiav tsis dhau kev txhaum, tsis muaj hnub khiav dim kev txhaum, tsis muaj leej twg tso kom dim tau tsis muaj kev zam txim, koj yuav txom nyem tag mus li!

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

Ua Vajtswv tsaug yam qhia txog nws hauv Vajluskub.

II. Ob, sim saib tias dab tsis yuav tshwmsim rau koj yog koj raug ntxuav los ntawm Vajtswv nco Ntshav.

Vajluskub nqe no qhia txog Yexus cov Ntshav, qhov no qhia tias Tswv Yexus cov Ntshav xwb thiaj li ntxuav tau koj tej kev txhaum, Yexus cov ntshav thiaj li tso kom dim, Yexus cov ntshav thiaj li ua rau koj muaj kev thaj yeeb, Yexus cov Ntshav thiaj li tso koj kom dim los muaj kev ywjpheej tau, Yexus cov ntshav xwb thiaj li zam tau koj lub txim, Yexus cov ntshav thiaj li coj koj mus txog ntuj Ceebtsheej! Peb yuav mus nrog Yexus hu nkauj nyob rau ntuj Ceebtsheej,

“Lawv hu ib zaj nkauj tshiab hais tias, Koj yog tus uas tsim nyog txais thooj ntawv ntawd thiab tev tej cim tseg, vim koj raug muab tua thiab koj muab koj cov ntshav txhiv neeg ntawm txhua lub xeem txhua yam lus txhua haiv neeg thiab txhua lub tebchaws los rau Vajtswv” (Tshwmsim 5:9).

Peb raug cawm los ntawm Yexus cov Ntshav yuav los hu zaj nkauj txog Nws qhov kev Cawmdim los ntawm nws cov Ntshav! Zoo Fanny Crosby coj los sau nyob rau nws zaj nkauj,

Kuv nyiam qhia tias nws cawm kuv dim!
   Raug cawm los ntawm tug menyuam yaj cov ntshav;
Raug cawm kom dim los tnawm txoj kev hlub;
   Kuv yuav yog nws menyuam mu sib txhi.
Cawmdim, cawmdim, cawmdim los ntawm Yexus cov ntshav;
   Cawmdim, cawmdim, kuv yog nws menyuam mus ib txhi.
(“Redeemed,” Fanny J. Crosby, 1820-1915).

Nrog kuv hu nqe tshooj uake!

Cawmdim, cawmdim, cawmdim los ntawm Yexus cov ntshav;
Cawmdim, cawmdim, kuv yog nws menyuam mus ib txhi.

Cov ntshav uas cawm peb dim no tsis muaj nyob rau lwm qhov, zoo li Teshaujlwm 20:28 peb los kawm paub txog Yexus cov ntshav, peb los saib phau Vajluskub uas yog New International qhia tseeb li no,

“Tus yug yaj uas yog Vajtswv pawg ntseeg, uas coj los ntawm nws cov ntshav” (Teshaujlwm 20:28).

Qhia meej rau peb tias peb rau yuav los ntawm “Vajtswv cov Ntshav” Yexus yog Vajtswv yug los ua neeg “Tsuas yog Vajtswv xwb” – Vajtswv yug los ua neeg, yeej qhia meej txog Ntshav, uas yog “Vajtswv cov Ntshav” Spurgeon hais li no tias,

“Cov lus qhia tsis hais txog ntshav…yog ntxwvnyoog cov lus xwb.”

“Tsuas yog cov Ntshav nyob saum roob Kaulaskauthas xwb thiaj cawm tau tug neeg txhaum.”

Xav kom txhua tug xibhwb niaj hnub nim no hais tias “Ntshav” yogi b qhov ntawm Yexus qhov kev tuag – paub txog! “Cov lus qhia tsis hais txog ntsha yog ntxwvnyoog cov lus xwb.”

“Muaj tej yam kev txhaum uas peb ntsia tsis pom, thiab tsis muaj ib yam kev txhaum uas Tswv Yexus cov ntshav yuav ntxuav tsis tau.”

Charles Wesley hais tau zoo tias,

Nws tau rhuav tshem lub hwjchim phem,
   Nws tso tug neeg rau txim;
Nws cov ntshav ntxuav kom dawb huv,
   Nws cov ntshav tseem ceeb rau kuv.
(“O For a Thousand Tongues to Sing,” Charles Wesley, 1707-1788;
      to the tune of “O Set Ye Open Unto Me”).

Hu zaj nkauj!

Nws tso tug neeg rau txim,
   Nws cov ntshav ntxuav kom dawb huv;
Nws cov ntshav tseem ceeb rau kuv,
   Nws tau rhuav tshem kev txhaum.

“Cawm kuv dim, kuv nyiam qhia qhov ntawd!” Hu uake!

Kuv nyiam qhia tias nws cawm kuv dim!
   Raug cawm los ntawm tug menyuam yaj cov ntshav;
Raug cawm kom dim los tnawm txoj kev hlub;
   Kuv yuav yog nws menyuam mu sib txhi.
Cawmdim, cawmdim, cawmdim los ntawm Yexus cov ntshav;
   Cawmdim, cawmdim, kuv yog nws menyuam mus ib txhi/

“Cov tshav ntawd muaj hwjchim”’! Hu uake!

Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawm tug menyuam yaj cov ntshav;
Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawd tug menyuam yaj cov ntshav ua muaj hwjchim!
(“There is Power in the Blood,” Lewis E. Jones, 1865-1936).

Rov hu uake!

Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawm tug menyuam yaj cov ntshav;
Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawd tug menyuam yaj cov ntshav ua muaj hwjchim!

Thaum kuv tseem kawm nyob rau San Francisco sab qaum teb, kuv tau mus nrog cov neeg phem kawm Vajluskub uake, nyob rau lub sijhawm uas yog Jesus Movement nyob rau xyoo 1970s cov hluas no puas leej yog neeg hauv dej haus cawv zoo li LSD, ib txhia raug dab nkag vim yog ua txhaum – zoo li tug dab nyob rau pem Kadasles, kuv tseem nco tias muaj ib txhia tseem thov Vajtswv ntiab dab rau ib tug ntxhais, lawv hais kom dab tawm, tiam sis tsis muaj dab tsi tshwmsim, tom qab ntawd lawv pib hu nkauj,

Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawm tug menyuam yaj cov ntshav;
Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawd tug menyuam yaj cov ntshav ua muaj hwjchim!

Tug ntxhais no quaj qw, nws rov hu ib zaug,

Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawm tug menyuam yaj cov ntshav;
Muaj hwjchim, hwjchim, lub hwjchim ntawd
   Ntawd tug menyuam yaj cov ntshav ua muaj hwjchim!

Nws rov qw ib zaug thiab dab tawm hauv nws lub qhov ncauj los, zoo tib yam li thaum Yexus tseem nyob ntiajteb, tom qab ntawd tus ntxhais no txawm muaj kev ywjpheej lawm! Nws zaum thiab haus ib khob dej, kuv tau paub tug ntxhais tom qab no thiab, nws tau los ua ib tug ntseeg zoo, kuv tau hais rau kuv tug xibhwb Dr. Lin tom pawg ntseeg Suav Npavtiv, nws hais tias “Yog Bob, yog cov xibhwb nyob rau Suav teb tsis paub txog kev ntiab dab los ntawm Yexus cov Ntshav yuav tsis muaj ib tug neeg twg los hnov txog Tswv Yexus cov lus!” kuv tseem pom ib txhia lam tau lam ntiab dab los ntawm Yexus cov Ntshav! Kuv paub tseeb tiag Spurgeon yog tug peb yuav tsum tau qhuas! Tswv Yexus cov Ntshav muaj hwjchim tshaj LSD, yeeb los sis tshuaj uas Ntxwnyoog muab los rhuav tshem cov hluas! Tswv Yexus cov Ntshav ntxuav tau koj tej kev txhaum!

Kuv tau mus saib “The Free Grace Broadcaster” uas yog sau txog cov lus qhuab qhia ntawm cov xibhwb yav tag los – ib tug txiv neej uas yog John Gill, J. C. Ryle, Octavius Winslow, thiab Spurgeon, cov lus qhuab qhia puas leej hais txog Tswv Yexus cov Ntshav, kev cawmdim, tsis tag li ib lo lus qhuab qhia tseem ceeb uas yog Calvinistic qhia li no,

Tswv Yexus cov ntshav yog qhov uas seem ceeb tshaj plaws, los ntxuav peb txhua tug tej kev txhaum…peb tug Cawmseej uas tsis muaj kev txhaum los ntxuav neeg txhaum, nov yog Tswv Yexus cov Ntshav.
     Sim saib, thaum Vajtswv cawm koj lawm koj yuav zoo siab thiab qhuas nws, thiab los txog caug rau ntawm Yexus thiab [kuv lub siab puas tau ntxuav] los ntawm nws cov ntshav, zam txim ntxuav koj tej kev txhaum huv si.

Muab qhov no coj los saib, zam kev txhaum rau cov neeg uas tseem tsis tau hloov dua siab tshiab, ib tug neeg Muslim tsis tau raug zam txim ib zaug li, nws yeej tsis paub txog kiag li vim yog Koran yeej tsis qhia tias nws yuav raug zam txim, los saib ib tug txiv neej uas nws xav tias dim tau los ntawm qhov ua tug neeg zoo, nws hais tias, “Kuv xav tias kuv tej kev txhaum yuav raug zam” cov neeg no yeej tsis paub hais tias lawv tej kev txhaum yuav raug zam.

Yav tsaus ntuj no kuv puas yuav muaj sijhawm los ntsib ib tug neeg uas los lees txog nws tej kev txhaum? Tug neeg uas ploj lawm! Koj puas paub tias koj ploj lawm? Kuv zoo siab heev yog koj uas, nov yog kev zam txim – los ntawm Yexus cov Ntshav, au tug neeg txhaum! Koj puas pom Yexus nyob rau lub vaj Kebxamanes nws cov hws tau tawm nthav nrog? Koj puas pom Yexus raug ntsia saum ntoo Khaublig? Nws raug ntsia hlau ntsia vim yog koj, Au, yav tsaus ntuj no cia kuv raug ntsia rau koj, kuv tias koj yuav ua dabtsi, koj puas txog caug rau ntawm kuv kotaw, quaj thiab hais tias kuv tuag rau koj, tiam sis tug neeg txhaum nco ntsoov tias Yexus yog tug tuag theej koj – rau koj! Vim qhov nws cov ntshav ntws los rau koj, koj yuav tsis yog tug neeg uas ploj lawm yog koj los cuag thiab cia siab rau Yexus, koj puas cia siab, tug neeg txhaum? Koj puas ntseeg tias koj tseem yog neeg txhaum vim yog koj tsis ntseeg thiab cia siab rau Yexus tiag tiag? Kuv muaj cai yuav qhia rau koj, cia li cia siab rau Yexus thiab koj yuav tsis ploj mus ntxiv lawm! Cia siab rau Yexus tug kheej xwb, tsis yog tias Nws tuag rau koj xwb, tiam yuav tsum cia siab rau Yexus Tug kheej thiab.

Koj hais tias koj tsis yog neeg txhaum lov? Koj xav tias koj tsis muaj kev txhaum thiaj tsis cheem tsum yuav raug zam txim? Kuv yuav tsis qhia Yexus rau koj, vim nws tsis tau los nrhiav tug neeg zoo li koj ko, nws los cawm tug neeg txhaum, koj puas yog neeg txhaum? Koj puas pom tias koj yog neeg txhaum? Lo yog koj ploj lawm? Koj puas paub? Koj puas lees yuav? Tug neeg txhaum! Yog Yexus nyob ntawm no rau yav lig no, Nws cov Ntshav yuav ntws los ntxhuav koj tej kev txhaum, thiab hais tias “Tug neeg txhaum kuv tuag rau koj, koj puas cia siab rau kuv? Nws lub cev yuav tsis nrog peb nyob ntawm no, Nws xa kuv los qhia koj, Koj puas cia siab rau Nws? “Au” tiam sis koj hais tias “Kuv yog tug neeg txhaum phem!” “Au!” hais tias Yexus, “Nov yog qhov kuv tuag rau koj, vim koj yog neeg txhaum” “Tiam sis” koj hais tias “Kuv tau ua ntau yam thiab xav tias kuv tsis txaj muag rau tej ntawd” Yexus hais tias “Yog kev zam txim, raug ntxuav los ntawm Yexus cov Ntshav ua ntws los ntawm Nws txhais tes thiab kotaw, tsuas yog cia siab rau kuv, nov yog qhov kuv thov” cia siab rau Yexus tug Kheej.

Tiam sis muaj ib txhia hais tias “Kuv tsis cheem tsum tug Cawmseej” kuv yuav tsis hais dabtsi rau koj – “Kuv chim yuav los! Kev chim yuav los!” Kev txhiav txim yuav los rau koj!

Tiam sis koj puas paub tias koj yog neeg txhaum? Koj muaj kev txhaum, koj puas yuav tso kev txhaum tseg thiaj los cuag Yexus? Kuv qhia rau koj tias Yexus tuag theej koj, los ntseeg Nws! Cia siab rau Nws! Cia siab rau Yexus tug Kheej ib leeg xwb.

Ib tug tub hluas sau ib tsab ntawv xa mus rau Spurgeon thaum Spurgeon mus tshaj tawm rau ob peb lub nroog, Nws hais tias “Xibhwb, thaum koj tuaj, thov qhia cov lus uas phim rau kuv qhov teebmeem, vim peb pheej xav tias peb yog tug neeg phem tshaj hauv ntiajteb los sis peb yuav tsis raug cawm koj dim, kuv siv xav tias kuv yog neeg txhaum tiam sis zoo li pheej xav tsis tau, kuv xav raug cawm kom dim, kuv tsis paub tias yuav hloov dua siab tshiab licas” Spurgeon hais tias “yog koj xav pom nws thaum kuv mus qhia Vajtswv Txojlus, kuv yuav hais nws tias, Vajtswv tsis tau kom koj xav txog koj tug kheej zoo li yog tug neeg txhaum hauv ntiajteb, vim yog peb txhua tug nyias muaj nyias ib qhov kev txhaum.

Yog Vajtswv cheem tsum yog kom ib tug neeg xav tias ‘kuv paub kuv tug kheej zoo tshaj lwm tug ua, kuv tsis paub lwm tug, tiam sis qhov kuv pom txog kuv tug kheej hauv kuv lub siab, kuv xav tias kuv phem tshaj lwm tug lawm, tej zaum lwm tug ua phem tshaj kuv, tiam sis kuv hnov lus qhuab qhia ntau tshaj, lus ceeb toom ntau tshaj, yog li no kuv thiaj li muaj qhov phem tshaj’ kuv xav kom koj los rau ntawm Yexus tug Kheej, thiab hais tias “tug Tswv, kuv muaj txim’ yog li no, koj puas pom tias koj yog neeg uas ploj lawm? Kuv rov hais ib zaug tias ‘los rau ntawm Yexus tug Kheej, Nws yuav ntxuav koj tej kev txhaum pov tseg los ntawm Nws cov Ntshav.’”

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li” (Henplais 9:22).

kawg no kuv yeej paub tias tsis muaj ib tug neeg txhaum twg yuav paub tias nws yog neeg uas ploj lawm thiab tsis tau txais kev zam txim thiab “muaj kev thajyeeb hauv kev vam thiab Vajtswv tug chwjchim” Ua tib zoo xav koj txoj kev txhaum dub thiab zoo li tub Tuagteb, tiam sis hmo no kom muaj peev xwm yuav dub, thov Vajluskub nqe no muaj tseeb rau koj lub neej:

Hnub no kuv muaj zoo li no vim yog
   Koj cov ntshav los ntxuav kuv xwb
Thiab thaum kuv kho los rau ntawm koj
   Los cia li los rau ntawm tug Menyuam yaj!
(“Just As I Am,” Charlotte Elliott, 1789-1871).

Thov sawv los rau pem hauv ntej no, thiab los lees koj tej kev txhaum rau Vajtswv, cia siab ray Yexus, os rau ntawm Yexus, coj kev txhaum los ntxuav hauv nws cov Ntshav ua muaj nqe tshaj plaws,


THAUM KOJ SAU RAU DR. HYMERS KOJ YUAV TSUM QHIA RAU NWS TIAS KOJ SAU NTAWV LUB TEBCHAWS TWG LOS SIS NWS TSIS TEB KOJ LI EMAIL. Yog koj tau txais koob hmoov ntawm cov lus qhuab qhia no thov koj sau ntawv ua email mus rau Dr. Hymers thiab qhia rau nws paub tias koj sawv lub tebchaws twg tuaj, Dr. Hymbers tug meail yog rlhymersjr@sbcglobal.net (Qheb mus rau qhov no). Koj sau rau Dr. Hymers uas koj cov lus, tiam sis sis ua lus Akiv los sis English yog koj sau tau. Yog koj xav sau ntawv rau Dr. Hymers xa rau nws qhov chaw nyob no los tau P.O. Box 15308, Los Angeles, CA 90015. Koj xav hu xov tooj nrog nws tham los tau ntawm (818)352-0452.

(XAUS LUS ZAJ LUS QHUAB QHIA)
Koj mus nyeem Dr. Hymers cov lus qhuab qhia rau Internet txhua lub lim tiam
ntawm www.sermonsfortheworld.com.
Qheb qhov no yog “Qhia Ua Lus Hmoob.”

Txhua cov lus qhuab qhia nyob rau hauv no coj mus siv tau, txawm tsis tau kev tso cai los
ntawm Dr. Hymer’s los xij. Tiam sis yog Dr. Hymers’ cov lus qhuab qhia uas muab luam ua
duab yuav tsum tau kev tso cai thiaj coj mus siv tau.

Hu nkauj tshwj xeeb yog Mr. Benjamin Kincaid Griffith:
“There Is a Fountain” (William Cowper, 1731-1800; to the tune of “Amazing Grace”).


TXHEEJ TXHEEM

MUAJ LOS SIS TSIS MUAJ NTSHAV

WITH OR WITHOUT BLOOD

Tug qhia Dr. R. L. Hymers, Jr.

“Yog tsis muaj ntshav ntws los yuav tsis muaj kev zam txim kiag li”
(Henplais 9:22).

I.   Ib, sim saib seb dab tsi yuav tshwmsim rau koj yog tsis muaj Yexus
cov Ntshav, Mathais 23:33; Malakaus 9:43; Lukas 16:24;
Teshaujlwm 12:14; Pajlug 15:3; Phau Nkauj 51:3; Yelemis 17:9, 10.

II.  Ob, sim saib tias dab tsis yuav tshwmsim rau koj yog koj raug ntxuav los ntawm Vajtswv nco Ntshav., Tshwmsim 5:9; Teshaujlwm 20:28.