Print Sermon

Lub homphiaj ntawm peb qhov Website no yog sau thiab cov yees ua duab rau txhua tug xibhwb thiab cov tshaj tawm nyob txawv tebchaws thoob plaws ntiajteb, tshwj xeeb rau cov tebchaws txom nyem uas tsis muaj tsev kawm Vajluskub.

Cov lus qhuab qhia no sau tawm los qhia thiab kaw ua duab qhia muaj txog li ntawm 1,500,000 lub khooputawj thiab muaj ntau tshaj 221 lub tebchaws rau ib xyoo twg, nej mus saib tau rau ntawm www.sermonsfortheworld.com. Saum puas tug neeg mloog thiab saib nyob rau YouTube. Tom qab ntawd cov neeg no kuj los saib peb qhov Website, YouTube coj neeg los rau peb qhov website, cov lus qhuab qhia no muaj txog li ntawd 46 hom lus thiab muaj neeg los nyeem txog li ntawd 120,000 lub khoopetawj nyob rau sau vam tug neeg los nyeem txhua hli. Cov lus qhuab qhia uas uas lus sau tsis txwv coj mus siv. Thov qheb ntawm no saib nej yuav pab nyiaj rau peb tshaj tawm Vajtswv Txoj Moo Zoo kom mus thoob plaws ntiajteb tau licas.

Txhua zaug nej sau ntawv rau Dr. Hymers, cov ntsoov qhia tias koj nyob lub tebchaw twg los sis nws teb tsis tau koj, Dr. Hymers li email yog rlhymersjr@sbcglobal.net.




TIVTHAIV COS LUS QHIA TSEEB

THE ANTIDOTE FOR APOSTASY
(Hmong)

Tug qhia Dr. R. L. Hymers, Jr.
by Dr. R. L. Hymers, Jr.

Qhia nyob rau pawg ntseeg Npavtiv hauv lub nroog Los Angeles
Vajntswv hnub yav sawv ntxov lub peb hli ntuj 23, 2014
A sermon preached at the Baptist Tabernacle of Los Angeles
Lord’s Day Evening, March 23, 2014

“Kuas koj tsw xob ua le puab. Koj yuav tsum ua lawv le Vaajtswv txujlug kws koj tub kawm hab tso sab tsua lawm. Tsua qhov koj yeej paub has tas, cov tuabneeg kws qha koj tsw daag koj ib zag le. Hab koj paub has tas, txwj thaus koj tseem yau koj tub kawm Vaajtswv phoo ntawv lug lawm. Vaajtswv phoo ntawv paab tau kuas tug kws kawm muaj tswvyim, yog nwg lug ntseeg Yexu Kheto nwg yuav dim nwg lub txem” (2 Timautes 3:14-15)


Kuv qev lub ntsiab lus no, “Tiv thaiv cov lus qhia tseeb” los ntawm Dr. J Vernon McGee, Dr. McGee yog ib xiwb uas muaj suab npe rau kev qhia Vajtswv lus tau ntau xyoo. Kuv tau mus koom pawg ntseeg Suav uas nyob rau hauv nroog Los Angeles lub ib nli ntuj xyoo, 1961, thau kuv tseem muaj 19 xyoo. Kuv muaj ob tug xibhwb uas zoo heev thiab paub Vajtswv Txojlus zoo, Dr. Timothy Lin, uas yog ib xibhwb paub zoo rau seem Vajluskub qub – thiab qhia nyob rau lub tsev kawm Vajluskub Bob Jones University, Tolbot Theological Seminary, thiab Trinity Evangelical Seminary, nyob rau nroog Deerfield, Illinois. Kuv kawm ntau yam los ntawm Dr. Lin vim nws yog kuv tug xibhwb los tau ntau xyoo. Kuv ib tug xibhwb thiab nws lub npe yog Dr. J. Vernon McGee, Nws yog ua xibhwb nyob rau ib ntseeg hu ua the Open Door, chaw nyob 550 South Hope Street hauv plaw nroog Los Angeles, nyob tsis deb ntawm pawg ntseeg Suav uas kuv ua tswvcuab.

Peb xyoo kuv hnov Dr. McGee qhia Vajtswv txoj lus txhua txhua hnub, ib hnub ob zaug – nyob rau lub xov tooj cua hu hais tias “Thru the Bible” thiab nyob rau nws lub xovtooj cua “Yav Tavsu” nws qhia dua lwm lub ntsiab lus tsi sib thooj “Thru the Bible.” Kuv mloog lus cov lus qhuab qhia nyob rau lub ntsiab “Thru the Bible” mus tau xya lub xyoo. Kuv kawm Vajtswv txoj tau ntau heev los ntawm ob tug xibhwb no.

Dr. Lin thiab Dr. McGee ob tug puas leej siv sijhawm los qhia Vajtswv Txojlus txog yam yuav tshwm sim nyob rau tom hauv ntej. Tiamsis kuv cov lus qhuab qhia yog mus rau seem “Seteriology” (kev cawmdim) uas yog nyob rau hauv Vajtswv Txojlus, uas yog hais txog tiv thaiv cov lus tseeb nyob rau tiam ntiajteb yuav kawg. Dr. McGee hais lawm hais tias nyob rau nqe peb hauv 2 Timautes qhia txog “Daim duab ntawm cov pawg ntseeg uas ntiajteb yuav kawg. Tamsim puas yog Vajtswv cov menyuam zoo lintawd? Ib yam tshuaj coj los tiv thaiv tau yog Vajtswv Txojlus xwb” (J. Vernon McGee, Th.D., Thru the Bible, Thomas Nelson Publishers, 1983, p. 472; note on II Timothy 3:14-15)

Nyob rau 2 Timautes tshooj 2 qhia txog yam phem uas yuav tshwm sim los rau tiam ntiajteb yuav kawg. Thiab qhia tias tamsim no peb tabtom nyob rau lub sijhawm no! Lo lus “tso qhov tseeb tseg” txhais tau hais tias “zais siab los sis ua siab phem; tso kev ntseeg tseg los” (Webster’s Dictionary, Unabridged, Collins World, 1975). Yet our text gives us the antidote, the remedy, for apostasy,

“Kuas koj tsw xob ua le puab. Koj yuav tsum ua lawv le Vaajtswv txujlug kws koj tub kawm hab tso sab tsua lawm. Tsua qhov koj yeej paub has tas, cov tuabneeg kws qha koj tsw daag koj ib zag le. Hab koj paub has tas, txwj thaus koj tseem yau koj tub kawm Vaajtswv phoo ntawv lug lawm. Vaajtswv phoo ntawv paab tau kuas tug kws kawm muaj tswvyim, yog nwg lug ntseeg Yexu Kheto nwg yuav dim nwg lub txem” (2 Timautes 3:14-15)

Peb ua tib zoo saib mus rau qhov no, peb yuav pom tau ntau yam rau hauv.

I. Ib, siab mus rau lo lus “tiamsi.”

Tabsi kuas koj tsw xob ua le puab. Koj yuav tsum ua lawv le…” (2 Timautes 3:14).

Lo lus no txhais tau hais tias “txawm licas los xij.” Tug neeg pheem yeej ua phem zuj zu tuaj, dab lwm tug thiab raug dag, “Tiamsis [txawm licas los xij] tseem ua rau li nws qhov kev kawm…” txawm lawv yuav phem npaum licas, koj pheej ua raws li koj qhov kev kawm. Xibhwb Povlauj hais rau Timautes – thiab peb.

Cov lus no yog hais txog cov ntseeg nyob rau tiam ntiajteb kawg no. Peb paub vim Vajtswv Txojlus qhia tias yuav muaj ib txhia ntseeg uas nyob yam tsis “muaj Vajtswv” (nqe 5), thiab txawm “txawm yuav kawm los [tiamsis] tsis totaub txog qhov kev ntseeg ntawd” (nqe 7, 8). Dr. McGee hais tias, “Hnub kawg’ yog ib lo lus txhob txwm siv nyob rau hauv Vajluskub tshiab; hais txog cov ntseeg rau tiam ntiajteb kawg” (ibid., p. 469). Kuv ntseeg tias nws hais yog lawm. “Lub sijhawm puv ntoob rau txoj kev phem.” Qhov no txhais tau tias, kev quaj ntsuag, kev txom nyem. Lo lus Kivliv txhais lo lus “perilous” los ntawm lo lus “chalepos.” Tsuas muaj nyob rau phau Vajluskub tshiab uas yog lus Kivliv. Nyob rau Mathais 8:28 siv lo lus no hais txog cov ntsujplig phem uas yog “Kev nruj kev tsiv” Peb paub txog qhov no, vim cov ntsujplig phem no yuav muaj nyob rau hauv cov ntseeg rau tiam ntiajteb kawg. Xibhwb Povlaubj qhia txog kaumcuaj yam hais txog cov ntseeg rau tiam ntiajteb kawg no. Dr. McGee tseem hais tias, “Yog koj tig rov mus saib cov ntseeg li keebkwm, koj yuav pom tej yam no ua pov thawj, tiamsis tsis muaj ib qhov uas koj yuav pom tias phem lub tiam tamsim no. Kuv ntseeg tias peb nyob rau tiam uas yog “Kuv nruj kev tsiv’ uas yog hais nyob rau qhov no” (Ibid.) Ntawm no yog kuamcuaj yam hais txog cov ntseeg rau tiam ntiajteb kawg,

1.  Hlub lawv tug kheej (pom tug kheej zoo)
2.  Siab hlob (hlub nyiaj txiag, khoom ntiajteb)
3.  Khavtheej
4.  Muab hlob
5.  Tsis lees yuav qhov tseeb (tua neeg)
6.  Tsis mloog niam txiv lus (lawv raug qhia ib tiam dhau ib tiam zoo li no).
7.  Tsis paub ua tsaug
8.  Tsis dawb huv (xav qhov phem)
9.  Tsis paub hlub (tsis hlub lwm tug)
10. Yuam cai (lawv tsis muaj kev zam txim, tsis nyiam kom lub
11. Ua tim khawv dag (ua phem)
12. Siab kub (Tsis tswj tug kheej)
13. Nyiam siv zog (nyaum)
14. Ntxub tug neeg zoo (Ntxub tug ntseeg zoo)
15. Ntxeev siab (muag teb muag chaw)
16. Qaug dej qaug cawv (tsis paub ntshai)
17. Tsis paub saib hlob lawm tug (siab)
18. Nyiam kev lom zem tshaj nyiam Vajtswv
19. Zoo li yog ib tug ntseeg tiam sis qhov tseeb tsis lees paub.

Ntawm no hais txog cov ntseeg cuav thiab cov uas tso qhov kev tseeb tseg. Sabnraud zoo li lawv yog tug Vajtswv ib tug qhev, tiam sis qhov tseeb yog lawv ua ntxwnyoog qhev.

Txawm lawv “Yuav kawm los lawv yeej tsis kam los qhov tseeb kiag li” (nqe 7). Cov neeg zoo li no yeej muaj nyob rau peb cov pawg ntseeg. Tej tug tseem phem tshaj cov tsis tau ntseeg – phem tshaj yam uas tsis paub tias yog vim licas.

Kuv tseem pom cov ntseeg Npavtiv sib ntau rub plaubhau, ib tug hais lus phem rau ib tug, tseem muaj cov ntawv nkauj sib txawb – rau lub sijhawm thaum 11 teev sawv ntxov rau hnub uas pehawm Vajtswv. Kuv tseem pom tug cov hu nkauj muab cuam rau hau kev, ncaw, ua ntej nws yuav mus rau tom pawg ntseeg lub tuam tsev. Cov neeg sib ntau no yog “cov thawjcoj” hauv pawg ntseeg. Nov yog xyoo 1950’ tseem ua plaub ua ntug. Xws li pawg ntseeg Npavtiv Huntington Park, California.

Txij thaum ntawd los kuv pom cov thawjcoj hauv pawg ntseeg tseem ua tau must ham cov menyuam ntxhais hauv pawg ntseeg, nyhia pawg ntseeg cov nyiaj, thiab tseem ntau tug xibhwb, ib tug dag ib tug nyob rau internet, thiab hais lus phem rau ib tug. Cov ntawd muaj ib tug tseem qhia Vajluskub rau kuv, tug no tseem ua tug sab xyhia nyiaj tom lub tuam txhab khaw nyiaj. Muaj ib tug xibhwb tom kuv lub tsev kawg ntawv tseem hais tias dev twb noj Yexus lawm, yog lintawd tsis muaj hnub Yexus yuav rov los zaum ob lawm, nws tseem hais tias tsis muaj tug Mauxes uas coj cov neeg Henplais tim Eziv tebchaws, tiamsis cov xiwb no muaj ib tug tau tua nws tug kheej tuag lawm.

Cov nov puas leej loj hlob los ntawm cov Npavtiv. Lawv txhua tug puas leej “poob yuam kev mus deb” thiab mus coj raws li “tug neeg txhaum qhov kev thov Vajtswv” los ntawm kev ua kevcai rau dej. Kuv tsis totaub txog tej no, tias yog vim licas cov ntseeg yuav mus ntseeg thiab coj zoo li no. Thaum kuv qhia tawm tsam lawv, kuv tseem raug cev hais tias “Yog ib tug neeg tsim teebmeem” thiab tsis muaj hnub yuav los ua tau ib tug xibhwb nyob rau cov Npavtiv. Tom qab ntawd kuv thiaj sau ib phau ntawv nthuav kom lawv pom txog cov kev qhia cuav no. Hu hais tias “Nyob rau Npavtiv Lub Nrooj Sajlaj.”

Kuv kawm tiav nyob rau Npavtiv lus tsev kawm Vajluskub, kuv tau mus kawm qeb siab nyob rau Presbyterian lub tsev kawm Vajluskub. Presbyterian lub tsev kawm Vajluskub tseem phem tshaj! Muaj ib tug xibhwb tseem hais tias nws yog Vajtswv! Kuv thiaj los paub tau hais tias cov xibhwb ntawm ob lub tsev kawm Vajluskub no tseem tsis tau yug dua tshiab. Kuv paub hais tias thaum nej hnov kuv hais li no yuav xav tias kuv mua haid dhau lawm, tiam ntawm Vajtswv lub npe txhua yam kuv hais los no puas leej muaj tseeb.

Kuv pom kiag ntawm kuv lub qhov muag txog cov tswvcuab uas coj phem li kaum cuaj yam uas hais los saum no. Hnov yog kev tso qhov tseeb tseg nyob rau tiam “yuav kawg.” Thiab tej yam zoo li no tshwj nyob rau txhuag pab txhua pawg thoov ntiajteb teb. Kuv paub tias cov hluas khiag tawm mus tag vim yog lawm pom cov thawjcoj tej yam tsis zoo li no, kuv pom ib tug xibhwb hluas mob siab rau kev ua Vajtswv num tuaj rau pawg ntseeg Npavtiv lub tsev kawm Vajluskub. Thaum kawg nws tau tso qhov kev kawm no tseg vim nws pom tau hais tias “Yog vim licas lawm? Nov yog cov xibhwb uas qhia peb cov yuav npaj mus ua xibhwb lov. Lawv tsis ntseeg dabtsi li.”

II. Ob, tig mus saib rau nqe kaum plaub.

“Kuas koj tsw xob ua le puab. Koj yuav tsum ua lawv le Vaajtswv txujlug kws koj tub kawm hab tso sab tsua lawm. Tsua qhov koj yeej paub has tas, cov tuabneeg kws qha koj tsw daag koj ib zag le” (2 Timautes 3:14).

Cov ntseeg yuav ua licas rau tiam kawg uas kev phem loj zoo li no? Qhov yuav tiv thaiv kom txhob plam qhov tseeb yog Vajtswv Txojlus. Petus hais nyob rau Vajluskub li no tias, “Lub teeb uas tsom nyob rau qhov tsau ntuj” (2 Petus 1:19).

Qhov ua rau kom kuv tawm hauv tsev kawm Vajluskub, thiab tawm tsis muaj Vajtswv num yog, “txhua yam uas [kuv tau] kawm thiab [kuv] paub txog lawv” (2 Timautes 3:14). Tug tub hluas Timautes kawm Vajluskub los ntawm nws tug pog, nws niam, thiab xibhwb Povlauj tug kheej (saib 2 Timautes 1:2, 5). Kuv kawm Vajluskub, thiab paub txog qhov uas neeg tso qhov tseeb tseg los ntawm Dr. McGee thaib Dr. Lin. Qhov tseeb, cov lus qhuab qhiab uas kuv hnov thiab ua rau kuv hloov dua siab tshiab yog los ntawm Dr. Charles J. Woodbridge, tau uas qhia tawm tsam cov coj ywj siab nyob rau Fuller Theological Seminary, nws tau khiav tawm ntawm lub tsev kawm no lov. Dr. Woodbridge hais txog “tug neeg nyiam thuam” rau tiam “ntiajteb kawg” nyob rau 2 Petus nov yog lub sijhawm kuv tau los txais yuav kev cawmdim (saib 2 Petus 3:3). Kuv twb paub txog qhov neeg tso qhov kev tseeb tseg ua ntej yuav mus kawm Vajluskub. Kuv kawm paub Vajluskub uantej ntawd, tsis yog mus ntseeg raws li cov xibhwb ua tsis tau yug dua tshiab no. Kuv kawm los ntawm Dr. Woodbridge, Dr. Lin, thiab Dr. McGee los cia siab rau Vajtswv. Kuv cov lus qhia txog qhov neeg tso qhov tseeb tseg nyob rau Phau Ntawv Nkauj 119:99,

“Kuv paub heev dua kuv tej xwbfwb, tsua qhov kuv ua tuab zoo saib koj tej lug qha saib qha le caag” (Phau ntawv nkaj 119:99)

Cov hluas, kuv paub tias yam nej raug qhia nyob rau tsev kawm ntawv. Vim kuv kawm tiav nyob rau Los Angeles lub tsev kawm ntawv thiab lub tsev kawm ntawv nyob rau xeev California State Universty (B.A., 1970). Kuv thiab paub zoo txog qhov lawv tawm tsam cov ntseeg. Kuv paub txog qhov lawv ntxub cov ntseeg, thiab ntxub Yexus. Kuv tseem paub tias niaj hnub nim no neeg tseem phem tshaj no lawm thiab. Thiab kuv paub txog yam uas tawm tsam cov tub ntxhais hluas rau tiam ntiajteb yuav kawg no thiab. Txawm tug coj lub tebchaw no los tseem phem li ntawd thiab. Kuv ntseeg tias cov ntseeg tiag tiag thiaj muaj cuab kav hais zoo li nqe Vajluskub no hais,

“Koj tej lug qha ua tsua tug kws to taub lub ntsab pum kev kaaj quas lug, hab ua tsua tug tuabneeg ruag txawj ntse tuaj” (Phau ntawv nkauj 119:130);

thiab,

“Koj txujlug zoo yaam nkaus le lub teeb kws taws ua kuv ntej hab ci tsua kuv txuj hau kev” (Phau ntawv nkauj 119:105)

“Koj tej lug qha tseem ceeb hab zoo kawg le, kuv noog tej lug hov kawg sab kawg ntsws” (Phau ntawv nkauj 119:128).

Mloog zaj nkauj Griffith tau hu tag lo no,

Phau ntawv uas nyob tag mus ib txhi [peb yuav] tsis ntshai
Txhua tiam yeej zoo tib yam nkaus li xwb,
‘nov yog Vajtswv phau ntawv, lub npe yog Vajluskub!
Phau ntawv thiab kev ntseeg qub yog lub pob zeb kuv sawv!
hau ntawv thiab kev ntseeg qub yog qhov tiv thaiv kuv!
Kom hla dhau tej cua daj cua dub ua tshuab los,
Txhua lub tebchaws hauv qab ntuj;
Phau ntawv qub thiab kev ntseeg qub
Yog qhov kev cia siab rau txhua qhov chaw!
   (“The Old Book and the Old Faith,” George H. Carr, 1914).

III. Peb, tig mus saib rau nqe kaum tsib.

“...txwj thaus koj tseem yau koj tub kawm Vaajtswv phoo ntawv lug lawm. Vaajtswv phoo ntawv paab tau kuas tug kws kawm muaj tswvyim, yog nwg lug ntseeg Yexu Kheto nwg yuav dim nwg lub txem” (2 Timautes 3:15)

Dr. Martyn Lloyd-Jones hais tias “Kuv yeej tsis paub Vajtswv kiag li yog tsis muaj phau Vajlukub qhia kuv” (Great Doctrines of the Bible (1), p. 36). Nws hais tias “Tsis muaj ib phau ntawv tawg lawv uas yog Vajtswv lub suab” (Evangelistic Sermons, p. 25).

“Hab koj paub has tas, txwj thaus koj tseem yau koj tub kawm Vaajtswv phoo ntawv lug lawm. Vaajtswv phoo ntawv paab tau kuas tug kws kawm muaj tswvyim, yog nwg lug ntseeg Yexu Kheto nwg yuav dim nwg lub txem” (2 Timautes 3:15)

Phau Vajluskub qhia kom peb paub txog Yexus. Thaum ib tug twg hnov Vajtswv Txojlus, thiab ntseeg yam Vajtswv hais rau hauv, nws yuav los paub txog Yexu. Yog ntseg phauv Vajluskub xwb, cawm tsis tau kom peb dim. Vajtswv Txojlus qhia kom peb paub txog Yexus. Yuav ua licas thiaj dim? Yuav tsum txais los ntawm qhov kev ntseeg hauv Tswv Yexus! B.B. McKinney, yog tug xibhwb laus hauv cov Npavtiv sau li no tias,

Kuv paub, kuv paub, kuv paub tias Vajluskub muaj tseeb;
Vajtswv uas tug qhia kom neeg ua tug sau,
Kuv paub tias Vajluskub muaj tseeb.
   (“I Know the Bible is True,” Dr. B. B. McKinney, 1886-1952).

Dr. A. W. Tozer hais tias, tsis koj puaj peevxwm ntseeg tias Vajluskub muaj tseeb, tiasis koj li no xwb koj tseem tsis tau dim, koj yuav tsum ua raws Vajlubkub cia siab rau Yexus. Vajlub kub qhia tias Yexus tuag theej peb tej kev txhaum. Vajlubkub qhia tias kev txhaum yuav tsum rau ntxuav pov ntseg “Los ntawm ntseeg hauv Yexus cov ntsav” (Loos 3:25). Vajtswv Txojlus hais tias, “Ntseeg hauv nws cov ntsav” (Loos 3:25). Vajtswv Txojlus hais tias, “Ntseeg hauv Yexus, thiaj yuav dim” (Teshaujlwm 16:31). Tiamsis koj yuav txais “kev cawmdim los ntawm ntseeg hauv Yexus” (2 Timautes 3:15).

Kev ntseg yog koob hmoov ntawm Vajtswv rau seem ntsujplig, tsis muaj ib yam dabtsi yuav los piv tau. Kev ntseeg yog ib yam txujci loj; yog yam Vajtswv ua tau rau tug neeg cia siab rau Nws Leejtub (A. W. Tozer, D.D., Man: The Dwelling Place of God, Christian Publications, 1966, p. 33).

Thaum koj muaj mob vim yog kev txhaum, thiab tsis paub tias yua khiav tawm licas, txawm (tiamsis ua ntej ntawd) Vajtswv yuav pub kev ntseeg rau koj kom cia siab rau Yexus.

Tug phoojywj uas kuv hlub thiab movtshua, yog nej xav nrog peb tham txog qhov los rau ntawm Tswv Yexus, thov sawv mus lawm tom qab, Dr. Cagan yuav los coj nej mus rau lwm chav tsev, muab lus qhia thiab thov Vajtswv pab. Mus tau tamsim no. Dr. Chan, thov los coj peb thov Vajtswv pab rau cov neeg uas lees yuav Yexus no. A-mees

(XAUS COV LUS QHUAB QHIA)
Koj mus nyeem Dr. Hymers cov lus qhuab qhia txhua lub lim tiam nyob rau Internet ntawm
www.realconversion.com qheb mus rau “Qhuab qhia ua lus Hmoob.”

Koj sau email rau Dr. Hymers rau ntawm rlhymersjr@sbcglobal.net – lossis sau ntawv
xa rau nws raws qhov chaw nyob no P.O. Box 15308, Los Angeles, CA 90015. Lossis hu
xovtooj (818)352-0452.

Lus ceebtoom: Txhua cov lus qhuab qhia nyob rau hauv no coj mus siv
tau, txawm tsis tau kev tso cai los ntawm Dr. Hymer’s los xij. Tiamsis
yog Dr. Hymers’ cov lus qhuab qhia uas luam ua duab yuav tsum tau
kev tso cai thiaj coj mus siv tau.

Nyeem Vajluskub ua ntej yog Abel Prudhomme: 2 Timautes 3:1-7, 12-15.
Hu nkauj tshwjxeeb yog Benjamin Kincaid Griffith
“The Old Book and the Old Faith” (George H. Carr, 1914).


TXHEEJ TXHEEM

TIVTHAIV COS LUS QHIA TSEEB

THE ANTIDOTE FOR APOSTASY

Tug qhia Dr. R. L. Hymers, Jr.

“Kuas koj tsw xob ua le puab. Koj yuav tsum ua lawv le Vaajtswv txujlug kws koj tub kawm hab tso sab tsua lawm. Tsua qhov koj yeej paub has tas, cov tuabneeg kws qha koj tsw daag koj ib zag le. Hab koj paub has tas, txwj thaus koj tseem yau koj tub kawm Vaajtswv phoo ntawv lug lawm. Vaajtswv phoo ntawv paab tau kuas tug kws kawm muaj tswvyim, yog nwg lug ntseeg Yexu Kheto nwg yuav dim nwg lub txem” (2 Timautes 3:14-15)

I.   Ib, siab mus rau lo lus “tiamsi,” 2 Timautes 3:14a, 5, 7, 8.

III.  Ob, tig mus saib rau nqe kaum plaub, 2 Timautes 3:14b;
2 Petus 1:19; 3:3; Phau Ntawv Nkauj 119:99, 130, 105, 128.

III. Peb. tig siab nqe kaum tsib, 2 Timautes 3:15; Loos 3:25;
Teshaujlwm 16:31.