Print Sermon

Lub homphiaj ntawm peb qhov Website no yog sau thiab cov yees ua duab rau txhua tug xibhwb thiab cov tshaj tawm nyob txawv tebchaws thoob plaws ntiajteb, tshwj xeeb rau cov tebchaws txom nyem uas tsis muaj tsev kawm Vajluskub.

Cov lus qhuab qhia no sau tawm los qhia thiab kaw ua duab qhia muaj txog li ntawm 1,500,000 lub khooputawj thiab muaj ntau tshaj 221 lub tebchaws rau ib xyoo twg, nej mus saib tau rau ntawm www.sermonsfortheworld.com. Saum puas tug neeg mloog thiab saib nyob rau YouTube. Tom qab ntawd cov neeg no kuj los saib peb qhov Website, YouTube coj neeg los rau peb qhov website, cov lus qhuab qhia no muaj txog li ntawd 46 hom lus thiab muaj neeg los nyeem txog li ntawd 120,000 lub khoopetawj nyob rau sau vam tug neeg los nyeem txhua hli. Cov lus qhuab qhia uas uas lus sau tsis txwv coj mus siv. Thov qheb ntawm no saib nej yuav pab nyiaj rau peb tshaj tawm Vajtswv Txoj Moo Zoo kom mus thoob plaws ntiajteb tau licas.

Txhua zaug nej sau ntawv rau Dr. Hymers, cov ntsoov qhia tias koj nyob lub tebchaw twg los sis nws teb tsis tau koj, Dr. Hymers li email yog rlhymersjr@sbcglobal.net.




HOMPHIAJ! TOMNTEJ! TUG NEEG!

THE TARGET! THE OBJECT! THE PERSON!
(Hmong)

Tug qhia yog Dr. R. L. Hymers, Jr.
by Dr. R. L. Hymers, Jr.

Qhia hauv pawg ntseeg Npavtiv lub nroog Los Angeles
Vajtswv hnub yav sawv ntxov lub yim hli ntuj 18, 2013
A sermon preached at the Baptist Tabernacle of Los Angeles
Lord’s Day Morning, August 18, 2013

“Vajtswv Txojlus pab tau rau kom tug uas kawm muaj tswvyim thiab yog nws los ntseeg Yexus Khetos nws yuav dim nws lub txim” (2 Timautes 3:15).


Zaum no los zoo li txhua zaug thiab uas peb cov tswvvcuab tau so hwjlwm mus tsham rau qhov ub qhov no rau lub caij ntuj so no. Thiab lawv kuj mus koom peb cov pawg ntseeg Npativ uas nyob ze rau thaj tsam lawv must sham ntawd. Tsis tag li lo thaum lawv rov qab los yeej muaj tej yam tsis zoo nqa coj los hais. Qhov no tsis yog kev thuam, tiam sis yog kev mob siab. Peb ib txhia coj lawv cov menyuam mus koom cov ntseeg nyob rau sab hnub tuaj. Muaj ib tug niam tsev hais tias, “Dr. Hymers, tsis hnov ib tug xibhwb kiag li uas qhia Vajtswv Txojlus hais txog Yexus kiag li.” Kuv tug tug tub thiab nws poj niam tau mus koom lob pawg ntseeg, nyob rau sab hnub poob. Nws hais rau kuv tias, “Txiv, cov xibhwb ntawd qhia Vajtswv txojlus zoo li txhua tug twb dim lawm. Lawv yeej tsis hais txog Tswv Yexus kiag li.” Thov kom nej totaub tias qhov kuv hais ntawm no tsis yog saib rau qhov phem. Qhov kuv hais ntawm no yog xav txhawb cov xibhwb hluas kom txhua zaug qhiav Vajtswv Txojlus yuav tsum hais txog Yexus. Qhov nov yog qhov tseemceeb rau tiam tsaus ntuj tam sim no – Yexus Khetos thiab qhov nws tuag saum ntoo Khaublig!

Kuv qhia kuv cov tswvcuab kom txhog mus hais lus thuam lwm pawg ntseeg. Tiam sis zaum no yog zoo li yog ib yam qhia kom lawv paub tias yog vim licas cov xibhwb ntawd yuav nyuaj hais Yexus lub npe ua luaj. Kuv cov tswvcuab txhawb vim yog cov xibhwb ntawd tsis kam hais cov lus hais txog Yexus – Txawm thaum “xaus” cov lus qhuab qhia los kuj tsis hais kiag li! Peb ib tug tswvcuab hais tias, “Cov xibhwb ntawd paub tau licas tias cov neeg ntawd dim lawm? Vim muaj ib txhia yog cov neeg tuaj tsham. Lawv paub tau licas tias cov neeg tuaj tsham nov yog cov ntseeg Vajtswv?” Tseem muaj ib tug hais rau kuv tias, “Xibhwb, kuv khwmxim tsis tau hnov koj cov lus qhuab qhia txog Yexus.”

Kev qhuab qhia ntawm kuv yooj yim – “Kuv txav txim siab tias yuav tsis muaj kev txawj ntse dabtsi qhia rau nej, tiam sis tsuas yog ib qhov xwb yog zaj hais txog Yexus Khetos thiab qhov nws raug ntsia saum ntoo Khaublig” (1 Kaulithaus 2:2). Qhov no tsis tau hais tias kuv tsis qhia lwm yam. Tsis yog lintawd! Xws li, hmo no kuv cov lus qhuab qhia kuv yuav muab Freud thiab Jund uas yog ob tug neeg txawj ntse los hais txog kev ntseeg yav thaum ub. Thiab los hais txog yam hais nyob rau hauv Vajluskub. Thiab kuv yuav hais txog cov neeg Yudais, thiab Vajtswv qhov kev hlub. Tiam sis txhua yam kuv hais no puas leej ncig txog rau Tswv Yexus thiab qhov nws rau ntsia saum ntoo Khaublig! Zoo li xibhwb Povlauj tias,

“Cov tuabneeg kws yuav raug kev puam tsuaj xaav has tas, qhov kws Yexu Kheto tuag sau tug ntoo khaublig tsw muaj qaabhau daabtsw le. Kuas peb cov kws saamswm yuav dim peb paub has tas, qhov ntawm yog Vaajtswv tug fwjchim. Lawv le tub muaj lug sau ca tsua huv Vaajtswv phoo ntawv lawm, Vaajtswv has tas, Kuv yuav rhuav cov tuabneeg txawj ntse tug tswvy i m. Kuv yuav tsw quav ntsej cov tuabneeg kws kawm txawj kawm ntse tej tswvyim. Yog le ntawm cov tuabneeg kws muaj tswvyim, hab cov tuabneeg kws kawm txawj kawm ntse hab cov tuabneeg kws txawj has plaub has ntug huv nplajteb nuav, puab tseem muaj lug khaav hab los. Vaajtswv tub muab tuabneeg nplajteb tug tswvyim nthuav tsua suavdawg saib lawm, sub suavdawg txha paub tas tej tswvyim hov yeej tsw muaj qaabhau daabtsw le. Vaajtswv kws muaj tswvyim pum has tas, tuabneeg tug tswvyim yeej paab tsw tau kuas tuabneeg paub Vaajtswv hlo le. Kuas Vaajtswv pum zoo paab cov tuabneeg kws tso sab tsua Vaajtswv, tsua qhov puab ntseeg zaaj kws peb qha. Muaj qee leej thuaj has tas, zaaj ntawm tsw muaj qaabhau daabtsw le. Cov Yutai xaav pum tej txujci tseem ceeb puab txha le ntseeg. Cov Kili tsuas ca sab tsua tej kws cov tuabneeg txawj ntse qha xwb. Kuas peb qha qhov kws Yexu Kheto raug teem tsua sau ntoo khaublig. Qhov ntawm ua tsua cov Yutai chim, hab ua tsua lwm tsaav tuabneeg thuaj has tas, yog qhov kws tsw muaj qaabhau le. Kuas cov tuabneeg kws Vaajtswv xaiv ca lawm, tsw has cov Yutai los yog lwm tsaav tuabneeg los yog, suavdawg puav leej paub tseeb has tas Yexu Kheto yog Vaajtswv tug tswvyim hab yog Vaajtswv tug fwjchim. Vaajtswv ua le ntawm mas txha tsw muaj ib tug muaj cuab kaav khaav tsua Vaajtswv has tas, nwg yog tug kws muaj fwjchim. Kuas Vaajtswv coj mej lug nrug Yexu Kheto koom ua ib txujsa. Yexu Kheto yog Vaajtswv tug tswvyim kws Vaajtswv pub tsua peb. Vaajtswv kuas Yexu coj peb lug nrug Vaajtswv sws raug zoo, peb txha tau ua Vaajtswv le tuabneeg hab txha dim peb lub txem. Tej nuav muaj lawv le tej lug kws sau ca tsua huv Vaajtswv phoo ntawv has tas, tug kws yuav khaav theeb, tsuas kheev nwg khaav has txug tej kws Vaajtswv tau ua lug lawm xwb” (I Kaulithaus 1:18-24, 29-31).

Qhov no yog yam peb yuav hais txog!

“Tsua qhov kuv yeej xub xaav txhwj xaav txhua ua ntej lawm tas, thaus kuv tuaj tim mej kuv yuav tsw qha lwm zaaj le, kuv tsuas qha Yexu Kheto zaaj xwb. Qhov tseem ceeb kuv nyam qha qhov kws Yexu Kheto tuag sau tug ntoo khaublig heev dua lwm qhov huvsw” (I Kaulithaus 2:2).

“Yog koj ua lintawd, koj yuav muaj cov tswvcuab uas tsis loj hlob,” Ib txhia xibhwb tamsim no yuav hais tias! Tsis txaus ntseeg! Kuv yuav ua kom kuv cov tswvcuab loj hlob thiab tawm tsam ntag! Peb cov tswvcuab txhuag tug ua tuaj rau hnub zwj hnub rau yav sawv ntxog thiab tsau ntuj. Peb muaj peb hmo tseemceeb ua hmo thov Vajtswv. Txhua tug yeej koom ib zaug kom tau. Muaj ib txhia tseem tuaj kom ntau tshaj ntawd. Txhua tug kuj tawm mus tshajtawm Vajtswv Txoj Moo Zoo. Muaj ib feem kaum. Txhua tug puas leej mob siab rau kev ntseeg Vajtswv! Kuv yuav hais zoo ib yam li Spurgeon, “Tsis yog tug Yexus Khetos tuag rau yam uas ciajsia thiab yam uas tuag lawm?...Thaum nws siv zog ntsia? Yog nws yog ib tug ntseeg, nws yuav ya mus rau qhov twg? Tsis muaj qhov twg, tsuas yog los rau ntawm Yexus?” (C. H. Spurgeon, “The Man of One Subject,” The Metropolitan Tabernacle Pulpit, Pilgrim Publications, 1971 reprint, volume XXI, p. 647).

Spurgeon pawg ntseeg yog pawg uas loj tshajplaws rau sijhawm ntawd. Thiab nws cov lus qhuab qhia feem ntau yog kev tshajtawm – thiab nws cov lus qhuab qhia puas leej hais kom tug neeg txhaum yuav txais yuav kev cawmdim tau licas. Nws cov lus qhuab qhia muab Yexus ua qhov tseemceeb! Nws yeej hais txog Ntoo Khaub lig! Kuv xav tias ntawm Vajtswv peb yuav muab cov ntseeg kom coob coj li no rau niaj hnub nim no! Xibhwb, yog koj xav paub tias yuav qhia txog Yexus tau licas rau txhua hnub zwjhnub yuav tsum nyeem Spurgeon cov ntawv! Dr. W. A. Criswell, yog ib tug xibhwb muaj suab npe nyob rau Dallas, Texas hais tias,

Yuav tsis muaj ib yam kev loj hlob ntawm seem ntsujplig thiab tau koobhmoov npaum li [Spurgeon cov lus qhuab qhia]. Spurgeon yog ib tug xibhwb muaj suab npe rau txhua lub sijhawm, thiab nws cov lust seem siv tau rau txhua tiam neeg (W. A. Criswell, Ph.D., jacket cover of The Metropolitan Tabernacle Pulpit, Pilgrim Publications, volume VII, 1986 reprint).

Qhov twg ua rau Spurgeon cov lus qhuab qhia “siv tau rau txhua tiam neeg”? Vim nws cov lus qhuab qhia txog Yexus Khetos – thiab qhov nws tuag saum ntoo Khaublig!

Kev Cawmdim vim yog txoj kev ntseeg ntawm Yexus, thiab yuav tsum hais txhua zaug thau sawv qhia Vajtswv Txojlus. Qhov thiaj ua tau rau kom pawg ntseeg loj hlob. Cov ntseeg yuav tsum hnob txog cov lus qhia txog Yexus los sis yuav cia kom lawv tso kev ntseeg tseg. Tsis muaj ib yam dabtsi yuav cawm tau peb tug ntsujplig kom loj hlob npaum li hnov txog cov lus qhuab qhia hais txog “Yexus Khetos, thiab qhov nws tuag saum ntoo Khaublig”! Thiab cov tsis ntseeg los cheemtsum hnov cov lus qhuab qhia hais txog Yexus, txhua txhua zaug, ua ntej lawv yuav los txais yuav kev cawmdim. Tsib caug tsib xyoo uas kuv ua Vajtswv dej num los, kuv tau nrog cov ntseeg uas yog cov evangelicals thiab cov Npavtiv. Kuv tu siab txog qhov lawv tsis kam hais txog kev cawmdim. Muaj cov tswvvcuab ntaw pawg ntseeg tsis paub tias kev cawmdim yog dabtsi, thiab thiab cov ntseeg yuav kev zoo licas tiag.

Hnov yog ib yam qhia txog tug neeg tsis ntseeg qhov muag siab dig. Vajtswv Txojlus hais tias,

“Kuas tug kws [tsw muaj] Vaajtswv tug Ntsuj Plig yeej tsw to taub tej kws Vaajtswv tug Ntsuj Plig qha, nwg tsw paub lub ntsab hab nwg xaav has tas, tej hov tsw muaj qaabhau. Tsuas yog tug kws muaj Vaajtswv tug Ntsuj Plig txha le paub has tas, tej hov yog tej kws tseem ceeb” (I Kaulithaus 2:14)

Tseem tshuav ib yam uas ua rau tsis totaub vim yog cov xibhwb nim no tsis qhia txog kev cawmdim. Lawv tsis qhia txog (kev cawmdim). Lawv muab qhov no saib tsis tseemceeb. Lawv tseemcia cov qhia hnuj kaj ua tsis tau kawm dua txog kev qhia Vajtswv Txojlus, lawv xav lawv tug kheej tias lawv yog cov uas “dim lawm”- Txawm lawv xav tias lawv dim lawm lov qhov tseeb tiag lawv tseem tsis tau dim! Kuv paub tias peb cov xibhwb yuav tsum siv zog qhia Vajtswv Txojlus!

Kev ntseeg kev cawmdim hauv Tswv Yexus yog lub koommom kub rau kev qhuab qhia, thiab qhov tseemceeb rau kev ua Vajtswv num. Kev ntseeg hauv Tswv Yexus yog qhov tseemceeb. Qhov no yog qhov tseemceeb, thiab yoojyim. Kuv vam tias yuav pab tau rau kom txhua tug ua hnov cov lus qhuab qhia no thiab dim hauv Tswv Yexus. Coj peb los rau peb cov lus qhuab qhia,

“Vajtswv Txojlus pab tau rau kom tug uas kawm muaj tswvyim thiab yog nws los ntseeg Yexus Khetos nws yuav dim nws lub txim” (2 Timautes 3:15).

Qhov no yog yam Xibhwb Povlauj hais rau ib tug txiv neej npe hu ua Timaustes, thiab peb tib yam nkaus, thiab Vajtswv ua haujlwm rau phau Vajtswv Txojlus pab kom peb paub txog kev cawmdim – thiab kawv cawmdim uas nyob rau hauv peb thaum peb los ntseeg Yexus Khetos. Kev cawmdim vim yog Yexus ua tug ua.

Peb pheej hais txog Yexus, los sis Yexus Khetos, tiam sis xibhwb Povlauj siv lo lus Khetos uantej – Khetos Yexus – los sis “Mexiyas Yexus.” Hnov yog tswvyim. Kuv xav tias nws muab lo lus “Khetos” hu uantej qhia txog tes dej num uas Yexus muaj, uas yog tug Cawmseej rau cov neeg txhaum. Thiab, Xibhwb Povlauj hais tias peb raug cawmdim los ntawm “kev ntseeg uas yog nyob rau hauv Yexus” – tsis muaj kev ntseeg nyob rau hauv Vajluskub, tiamsis yog hauv Tswv Yexus. Lub homphiaj ntawm Vajtswv Txojlus uas yog “Ua kom peb ntse,” peb raug cawmdim “los ntawm kev ntseeg uas yog hauv Yexus Khetos.”

“Kev ntseeg” txhais tau tias cia siab, cia rau nws. Lo lus Kivliv txhais lo lus “kev ntseeg” yog los ntawm lo lus “pistis,” txhais tau hais tias, “xij peem rau ntawm Yexus” (Strong, daim 4102). Yog lintawd lub homphiaj ntawm kev cawmdim yog “Yexus Khetos.” Yog “homphiaj” kuv txhais tau hais tias, homphiaj, yam koj yuav tsum ntsia ntsoo rau, txhua “yam” koj yuav tsum cia siab thiab tso siab rau. Thiab “yam khoom” uas yog homphiaj, yog tib neeg – Yexus Khetos. Yexus yog peb tib lub homphiaj, los sis tsuas yog tib tug tib neeg cawm peb – Tsis yog Vajtswv Txojlus, tsis yog Vajntsujplig, tsis yog kev thov Vajtswv, tiamsis yog Yexus – Tsuas yog Yexus xwb! Txhua yam no los ntawm Vajtswv Txojlus. Nyob rau Yaxayas peb hnov Yexus lub suab,

“Ntsia rau ntawm kuv, thiab koj yuav dim” (Yaxayas 45:22).

Lo lus “kuv” nyob rau nqe no yog tug Yexus uas ua ntej yuav yug los rau ntiajteb. “Ntsia rau ntawm kuv” – Yexus yog lub homphiaj peb yuav tsum ntsiab los ntawm txoj kev ntseeg. “Ntsia rau ntawm kuv, thiab yuav dim.” Tsis muaj kev cawmdim lwm qhov lawm. Yexus yog lub homphiaj ntawm kev cawmdim thiab kev cia siab. “Ntsia rau ntawm kuv, thiab koj yuav dim” Tug Yexus uas uantej yug los rau ntiajteb tseem hais tias,

“Yog koj ntshawb nrhiav kuv yuav ntsib kuv, thaum koj los nrhiav kuv kawg koj lub siab” (Yelemis 29:13).

“Kuv.” “Kuv.” “Kuv.” “tshawb nrhiav kuv.” “Ntsib kuv.” “Tshawb nrhiav kuv.” Koj pom lawm tias, Yexus yog txoj kev cawmdim! Los sis zoo li hauv Vajluskub tshiab,

“Ntseeg los ntawm Tswv Yexus, thiab koj thiaj yuav dim”
      (Teshaujlwm 16:31).

Ib zaug ntxiv, Tswv Yexus tib leeg xwb thiaj yog tug peb yuav ntseeg. Tswv Yexus yog tug peb yuav tsum ntseeg. Yexus tseem hais ntxiv tias,

“Tug uas ris nra nyha, cia li los ntawm kuv, thiab koj yuav tau so” (Mathais 11:28).

Yexus hais kom koj ntseeg Nws, “Los rau ntawm nws.” Nws yog lub homphiaj ntawm qhov kev ntseeg. Ib zaug ntxiv thiab!

“Tug uas ntseeg nws yuav tsis raug txiav txim” (Yauhas 3:18).

Txhua yam no yog los ntawm Vajtswv Txojlus los – raws li peb cov lus, “…kev cawmdim los ntawm kev ntseeg hauv Yexus.” Homphiaj, tsuas yog tib lub homphiaj, qhov ntawd yog Yexus tug cawm peb dim. Thiab koj yuav dim los ntawm kev ntseeg xwb, kev cia siab, los ntawm kev ntseeg, uas yog Tswv Yexus.

Yog vim licas koj thiaj cheemtsum tau Yexus? Vim yog nws tuag saum tug ntoo Khaublig theej koj tej kev txhaum – thiab vim yog Nws sauv hauv qhov tuag rov qab los thiab muab txoj sia ntev dhawv ib txhi rau koj! Koj li kev txhaum yuav tsum raug zam txim yog tsis yog lintawd koj yuav must sis tau rau Vajtswv tebchaws. Kuv yuav tsum tau txojsia ntawv dhawv ntawm Yexus lossis koj yuav poob rau tub tuag teb! Ib tug ntawm koj txoj kev ntseeg tsuas yog Yexus Khetos!

Qhov thiaj ua rau ntau yam kev ntseeg paub tsis txog kiag li. Xws li cov ntseeg Vavxom. Lawv qhov kev ntseeg “loj” yog qhov twg? Koj yuav tsum muab hnub caiv (Vavxom) tsis yog Vajtswv hnub (Zwj hnub). Muaj ib txhia tuaj rau ntawm peb pawg ntseeg tau tsis ntev no. Kais sau ntawv rau kuv tias thiab hais tias, “Nws ntseeg txhua yam nyob hauv Vajluskub.” Kais xav tias zoo heev, tiam sis kuv xav tias tseem tsis tau yog qhov tseem ceeb. Kuv hais rau tug tub hluas ntawd tias pawg ntseeg tos txais nws, tiam sis nws yuav tsum txhog hais txog qhov Xasnpatau rau lawv. Tsis ntev ntawv nws hais rau Dr. Chan tias nws tsis tuaj peb pawg ntseeg lawm, vim yog nws yuav tsum hais qhov Xanpastaus xwb. Qhov ntawd qhia dabtsi rau koj? Qhia tias hnub Xanpataus yog qhov tseemceeb ntawm nws txoj kev ntseeg. Kuv tsis xav licas txog qhov uas nws pehawm Vajtswv rau hnub Xanpamtaus, tiamsis tsis yog kev ntseeg. Tsuas yog Tswv Yexus xwb thiaj ua tau. Yexus hais tias, Tsis muaj ib tug twg los rau Vajleejtxiv, tsuas yog los rau ntawm kuv” (Yauhas 14:6). Tswv Yexus yuav tsis faib nws lub hwjchim rau leejtwg, tsuas yog ntawm Yexus xwb!

Yexus xwb, cia kuv pom, Yexus xwb, tsis muaj leejtwg lawm,
Kuv zaj nkauj yuav nyob mus li – Yexus! Yexus xwb!
   (“Jesus Only, Let Me See,” Dr. Oswald J. Smith, 1889-1986).

Koj tseem pom txog cov Jehovah thiab. Lawv qhov kev ntseeg yog ntseeg Jehovah, tsis yog Yexus (txawm lawv siv Yexus lub npe los). Cov Mormons phau ntawv yog Mormon, tsis yog Yexus. Lawv puas cia siab rau Yexus los ntawm tsis siv lawv phau Vajluskub? Tsis muaj! Tsis muaj lintawd! Lawv yuav tsum muaj Mormon phau ntawv. Qhov no qhia tias lawv phau ntawv Mormon, tsis yog Yexus, uas yog qhov tseemceeb nyob rau lawv txoj kev ntseeg! Yexus, thiab Yexus xwb, yog tug nyob rau peb txoj kev ntseeg. Qhov ntawd Petus thiaj hais tias,

“Tsw muaj leejtwg paab tau peb dim peb lub txem, tsuas yog Yexu tuab leeg xwb txha paab tau. Yog dhau Yexu lawm, tsw muaj lwm tug kws Vaajtswv tso lug paab peb tuabneeg huv qaab ntuj nuav kuas dim tau lub txem” (Teshaujlwm 4:12).

Yexus yuav tsum yog qhov tseemceeb, thiab qhov no xwb, yog peb txoj kev ntseeg. Qhov no tsuas yog tib txoj kev xwb thiab cawm tau peb dim. Peb nqe Vajluskub, “Kev cawmdim hauv kev ntseeg ntawm Yexus Khetos” (2 Timautes 3:15).

Tamsim no, koj ne? Koj tabtom ntseeg dabtsi? Koj tabtom cia siab rau dabtsi? Koj hais tias, “Kuv ntseeg yog kuv paub qhov ntawd. Kuv yuav ntseeg yog kuv paub thiab sim tau nyob rau hauv kuv.” Koj yeej tsis dim yog ua lintawd! Kev xav tsis yog kev ntseeg – Tsis yog Yexus tug kheej! Yog koj tos txog hnub ntawd – thiab koj xav tau yog los ntawm (Dab ntxwnyoog thiab ntsujplig phem) – Tiamsis xijpeem rau ntawm kev xav koj yuav poob tug tuag teb! Tsuas yog Yexus xwb thiaj yuav dim! Yexus yog tug tseemceeb ntawm peb txoj kev ntseeg, tsis yog kev xav! Koj yuav tsum cias siab rau ntawm Yexus xwb!

Yexus xwb, cia kuv pom, Yexus xwb, tsis muaj leejtwg lawm,
Kuv zaj nkauj yuav nyob mus li – Yexus! Yexus xwb!

Muaj ib txhia tseem hais tias, “Yog, kuv ntseeg. Kuv ntseeg tias Yexus tuag rau kuv.” Au, Au! Lo lus, “tias” yog qhov tseemceeb ntawm koj txoj kev ntseeg – Tsis yog Yexus! Koj hais tias, “kuv ntseeg tias!” Tiamsis “tias” cawm tsis tau koj! “Tias” yog kev tuag, yog qhov kev qhia uas tuag lawm. “Tias” yog Sandemanism! Kuv ntseeg tias lub npe no yog Dabntxwnyoog lub npe “tias” Koj hais tias, “kuv ntseeg tias Yexus tuag theej kuv.” Kuv hais tias, “Tsis txhob ntseeg li ko tias! Ntseeg hauv Yexus tug kheej! Txhob cia siab rau kev qhuab qhia, los sis dabntxwnyoog lub npe “tias.”

“Ntseeg hauv Yexus Khetos, koj thiaj yuav dim”
       (Teshaujlwm 16:31).

Kuv rov los hais ib zaug ntxiv, kev qhuab qhia hauv ntiajteb no tsis muaj Yexus, thiab qhov nws tuag saum ntoo Khaublig! Cov neeg ntseeg yuam kev tsis muaj Yexus Khetos, thiab qhov nws tuag saum ntoo Khaublig. Cov neeg ntseeg yuav kev coj raws li neeg tej kev ntseeg tsis hais cov neeg nyog rau sab hnub poob los sis hnub tuaj. Tiam sis lawv yeej tsis cia siab rau Yexus thiab nws tuag theej peb tej kev txhaum.

Au, Khiav tawm ntawm cov neeg qhia yuam kev! Cia siab rau Yexus Khetos xwb thiab nws qhov kev tuag saum ntoo Khaublig! Khiav tawm ntawm kev xav thiab kev qhuab qhia uas yuam kev. “Kev cawmdim [yog] los ntawm kev ntseeg uas yog hauv Yexus Khetos” (2 Timautes 3:15).

Yexus xwb, cia kuv pom, Yexus xwb, tsis muaj leejtwg lawm,
Kuv zaj nkauj yuav nyob mus li – Yexus! Yexus xwb!

Tsis txhob tshawb nrhiav kev xav! Cia li ntsia ntawm Yexus Khetos thiab Nws qhov kev tuag saum ntoo Khaublig! Ntsia rau ntawm Nws saum ceebtsheej ntuj uas yog nyob rau ntawm Vajtswv sab tes xis! Khiav tawm ntawm kev xav! Ntsia rau ntawm Yexus thiab qhov nws tuag saum ntsoo Khaublig! Tsis txhob ntseeg “tias” Nws cawm tau koj. “tias” yeej tsis cawm tau leejtwg. Khiav tawm ntawd “tias” “Ntseeg hauv Yexus Khetos, thiab thiaj yuav dim.” Nws nyob qhov ntawd rau koj. Ntsia rau ntawm Nws, Los rau ntawm Nws. Ntseeg ntawm Nws! Cia siab rau Nws!

Kuv hnov koj lus suab tos txais,
   Hu kuv, Vajtswv koj hu kuv
Koj ntxuav kuv los ntawm koj cov ntshav
   Los tom roob Kaulakauthas.
Vajtswv kuv los, los rau ntawm koj!
   Ntxuav kuv, ntxuav kuv los ntawm koj cov ntshav
Los tom rooj Kaulakauthas.

Kuv qaug zog thiab tsis muaj zog,
   Txawm kuv lub zog muaj licas los xij;
Kuv tej kev phem raug ntxuav pov tseg,
   Dawb huv thiab tseemceeb.
Vajtswv kuv los, los rau ntawm koj!
   Ntxuav kuv, ntxuav kuv los ntawm koj cov ntshav
Los tom rooj Kaulakauthas.
   (“I Am Coming, Lord,” Lewis Hartsough, 1828-1919).

Yog koj npaj ntxhij yuav cia siab rau Yexus tug kheej, sawv ntawm koj qhov chaw mus lawm nram qab. Dr. Cagan yuav los coj nej mus rau tom chav tsev thov Vajtswv. Mus tau. Dr. Chan, thov coj peb thov Vajtswv rau cov neeg uas cia siab rau Yexus Khatos no. Amees.

(XAUS COV LUS QHUAB QHIA)
Koj mus nyeem Dr. Hymers cov lus qhuab qhia txhua lub lim tiam nyob rau Internet ntawm
www.realconversion.com qheb mus rau “Qhuab qhia ua lus Hmoob.”

Koj sau email rau Dr. Hymers rau ntawm rlhymersjr@sbcglobal.net – lossis sau ntawv
xa rau nws raws qhov chaw nyob no P.O. Box 15308, Los Angeles, CA 90015. Lossis hu
xovtooj (818)352-0452.

Nyeem Vajluskub ua ntej yog Abel Prudhomme: Yauhas 3:16-18
Hu nkauj tshwjxeeb yog Benjamin Kincaid Griffith:
“I Am Coming, Lord” (Lewis Hartsough, 1828-1919).